Päevitus ja vitamiin D – Kuidas päriselt leida tervislik tasakaal?

Oled märganud, kuidas iga kevad avab keegi jutu D-vitamiinist? Perearstid, ajakirjad, sõbrannad – kõik räägivad sellest imelisest vitamiinist, justkui ilma selleta poleks elul maitset. Ja kui päike viimaks pilve tagant välja piilub, hakkab sees kripeldama: kas nüüd peaks kohe õue tormama, et kõik võimalik D-vitamiin enne sügist tallele panna? Või piisab su pleegitatud aknalauast ja vahest mõnest tabletist? Uurime koos, kuidas päikesega mõistlikult sõbraks saada, et D-vitamiini varud oleksid tipp-topp, nahk jääks terveks ja südametunnistus rõõmsaks.

‍

D-vitamiin: väike, aga võimas

D-vitamiin võib tunduda tavaline, aga kehas täidab ta lausa superkangelase rolli. Mida see sulle annab?

‍

• Tugevad luud ja hambad. Ilma D-vitamiinita ei suuda keha kaltsiumi õigesse kohta juhtida – nii võivad luud muutuda hapraks ja hambad kergemini kahjustuda.
• Immuunsüsteemi turgutaja. D-vitamiin kutsub su kehas üles võitlema viiruste ja bakteritega, et saaksid kevadet nautida, mitte aevastada.
• Meeleolu sõber. Kui talvel on tuju nullis ja väsimus ajab silmad kinni juba enne õhtut, siis võib D-vitamiini puudus olla selles päris süüdi.

‍

Puudus hiilib ligi märkamatult: sagedased haigused, lihased kui makaronid, isegi motivatsioon on kadunud. Laste ja vanemate inimeste puhul saab risk eriti ruttu nähtavaks – ent ausalt, ka noored arvutikangelased pole sellest kaitstud.

‍

Kuidas D-vitamiin päikese toimel tekib?

See on tõsi: sinu enda nahk oskab seda imelist vitamiini ise toota – vaja ainult päikest ja pisut aega. Salanipiks on UVB-kiirgus, mida päike, mitte laelambid või aknast tilkuv valgus, meile annab. Kui UVB jõuab su nahale, algab keemiline reaktsioon: nahk toodab eelvitamiini, maks ja neerud muudavad selle päriselt töötavaks D-vitamiiniks. Võluvägi!

‍

Aga siin on väikesed konksud:

• Aeg: D-vitamiini süntees ei juhtu hetkega. Kulub 12–48 tundi, enne kui keha selle valmis teeb.
• Pesemine: Kohe peale päevitamist nahka hirmsasti nühkides võib osa sünteesitavast vitamiinist lihtsalt maha pühkida. Võta rahulikult!

‍

Miks pole kõik päevitajad võrdsed?

Kui arvad, et piisab kiirest jalutuskäigust – või vastupidi, päevad läbi rannas vedelemisest – siis tasub teada, et kõik pole nii lihtne. Sinu nahatüüp, elustiil ja asukoht mängivad olulist rolli.

‍

• Heledanahaline? Juba 10–30 minutit päikest näole, kätele ja käsivartele piisab suvepäeval vajaduste katmiseks.
• Tumeda nahaga? Pigment on tugev “päikesekaitse” – vajad rohkem aega, et saavutada sama efekt.
• Elad Eestis? D-vitamiini saab nahk toota vaid maist septembrini. Talvel võid päikest vaadata nii palju kui tahad – UVB-kiired läbi pilvisuse ja madala päikese lihtsalt ei jõua kohale.
• Riietus, kreemid ja aknad: Päikesekaitsekreem (SPF30) blokeerib ligi 97% UVB kiirgusest. Ka akende taga päevitamine jääb D-vitamiini mõttes ainult mõnulemiseks, tootlikkust see ei anna.

‍

Kui soovid oma väljanägemist hoida terve ja säravana, võib huvitada ka professionaalide abi. Näiteks make-up teenused Tallinnas või maniküür puhastava päevituse kõrvale aitavad igapäevaselt enesekindlust kasvatada.

‍

Ning ole valmis: Eestis jõuab talve lõpuks D-vitamiini vaeguse piirile pea iga teine.

‍

Kui palju päikest on “piisav”, aga ohutu?

Üks põletavamaid (vabandust, päikesepõletusest räägime teinekord) küsimusi! Ehk siis – kui palju tohib päikese käes olla nii, et saaksid kasu, mitte kahju?

‍

• Suvel Eestis: 2–3 korda nädalas 10–30 minutit paljastatud nahaga (nägu, käed, käsivarred) päikese käes, vältides lõunatundi.
• Väldi punetust: Nii pea kui nahk õrnalt tulitama hakkab, oled juba liiale läinud. See ei too enam lisakasu.
• Aeglaselt harjuda: Eriti heleda naha puhul võta aega veel vähem ja suurenda suvega tasapisi. Ära unusta päikesekaitsekreemi – D-vitamiinist ei jää sellepärast ilma, pigem väldid nahakahjustusi! Kui sind huvitab, kuidas õigesti kasutada päikesekaitsekreemi, vaata lähemalt meie päikesekaitse kasutamise juhendist.

‍

Mida teha, kui päikest napib?

Tuleb välja, et Eesti talv pole mitte ainult pikk ja tume – see on ka D-vitamiini mõttes üsna nukker. Järgmised riskigrupid peaksid eriti tähelepanelikud olema:

• Eakad (nahk kaotab võime toota D-vitamiini)
• Tumeda nahaga inimesed
• Sisemaalased ja kontoritöölised
• Rasedad, imetavad emad, väikelapsed

‍

Kui kuulud nende sekka (või lihtsalt näed päikest vaid läbi ekraani), tasub D-vitamiini võtta toidust või lisandina. Kala (lõhe, makrell, sardiinid), munakollane, rikastatud piimatooted, valguse käes kasvanud seened – need aitavad. Kuid tihti on vaja appi võtta D-vitamiini tilgad või tabletid, eriti talvel. Samas on oluline meeles pidada, et tasakaalustatud toitumine on ilu ja tervise alus, mille kohta saad hea ülevaate ka meie postitusest Toitumine ja ilu: kuidas toitumine mõjutab naha, juuste ja küünte tervist?.

‍

Kui soovid proovida, kuidas saada päikesepaiste puudumisel kaunilt hoolitsetud nahka ja näha hea välja, võid broneerida aja mõnele kosmeetiku teenusele Tallinnas.

‍

Kas solaarium päästab päeva?

Nii lihtne oleks ju – paar tiiru solaariumis, ja kõik korras? Kahjuks mitte. Enamus solaariume pakub peamiselt UVA-kiirgust, mis küll pruunistab, aga D-vitamiini tootmisele eriti ei mõju. Mõned eriseadmed kasutavad UVB-d, kuid riskid – vananemine, nahavähi oht – kaaluvad eelised kiiresti üles. Solaariumi kasutamine ei ole turvaline ega soovitatav meetod D-vitamiini puuduse ennetamiseks.

‍

Kust ma päriselt tean, kas mul on piisavalt?

Lihtsaim viis: lase perearstil teha D-vitamiini vereanalüüs. Eestis peetakse normaalseks taset 75–125 nmol/L. Kui oled väsinud, tuju pigem nullis ja kuulud riskigruppi – küsi arstilt nõu, kas ja kui palju lisandit vajad.

‍

Proovi nüüd ise: otsi oma piirkonnas parimat salongi, kus vajad hooldust või konsulteerimist, külastades SalonLife'i kõikide Tallinna salongide valikut.

‍

Sinu isiklik päevitusplaan

Kõik see jutt viib meid tagasi algusesse: milline on SULLE sobiv tasakaal? Pole olemas üht kõigile sobivat retsepti. Mõtle läbi:

• Mis on su nahatüüp ja vanus?
• Kas liigud palju õues või pigem siseruumides?
• Kuidas on lood toitumisega ja kas vajad talvel lisaks D-vitamiinilisandit?

‍

Kui päike välja tuleb, mine õue, naudi – aga targalt. Pigem hommikuti või õhtul, alati kreemiga, ja ära kunagi puneta. Talvel aitab lisand, suvel toida end targalt ja liigu.

‍

Kui soovid end ilusalongis veelgi hellitada ja saada professionaalset nõu, vaata lähemalt ja broneeri aeg SalonLife.com kaudu.

‍

Kas sul jäi ikka midagi kripeldama? Järgmisel korral räägime:

• Mis ajal saad Eestis päikesest üldse D-vitamiini?
• Kui palju abi on SPF-kreemist – äkki null?
• Kuidas D-vitamiin kehas üldse püsib?
• Millal (ja kas üldse) tuleks taset mõõta?

‍

Püsime lainel ja hoiame kõik koos naha ning tervise säravana!