UV-kaitse aasta ringi: miks ja kuidas kaitsta nahka päikese eest IGA ilmaga?

Kas oled kunagi vaadanud oma lemmik näokreemi ning mõelnud, miks sellele on lisatud SPF – isegi siis, kui väljas pole päikesekiirugi näha? Või miks päevitushooaeg justkui kestab tänapäeval kogu aasta, mitte ainult suvel? Ei, see pole kosmeetikatööstuse vandenõu (vähemalt seekord mitte) – põhjuseks on UV-kiired, mis tabavad meie nahka sõltumata aastaajast, ilmast või sellest, kas sa oled rannal, kontorilaua ääres või autos. Ja kas teadsid, et UV kahjustused kogunevad märkamatult – aasta-aastalt? Istuta end mugavalt sisse, sest kohe räägime lahti, miks päikesekaitset pole mõtet kunagi kappi unustada ning kuidas teha sellest täiesti loomulik igapäevane harjumus. Mõni nipp võib sind üllatada!

‍

Mis on UV-kiired ja miks neid karta ka pilvise taeva all?

Alustame päris algusest. UV-kiired on nähtamatu päikesenergia, mis tungib läbi pilvede, klaaside ja isegi kuumal pannil sibula praadimise vahel aknast sisse piiludes. Kõlab natuke nagu nahavaenulik superkangelane, eks? Kõige tähtsamad neist, mille pärast pead vaevama, on UVA ja UVB kiired.

‍

UVA-kiired on need elegantsed vananemise vandenõulased – põhjustades juba noores eas esmalt väikseid, hiljem suuremaid kortse, pigmendilaike ja naha lõtvust. Nad on niivõrd pahad, et jõuavad läbi pilvede JA aknaklaasi, nii et kahjuks pole pääsu isegi koduses turvalisuses.

‍

UVB-kiired on see-eest tõelised põletustekitajad. Esimesed päikeselised kevadpäevad? Burn, baby, burn! Just nemad panevad naha punetama, soodustavad pigmendilaike ja – olgem ausad – nende kauaaegne mõju võib olla seotud nahavähiga.

‍

Hääletu tõsiasi: Kuni 80% näonaha vananemismärkidest põhjustab just UV-kiirgus, mitte vanus!

‍

Paljud meist mõtlevad: “Eestis on ju pool aega pilves, mis see päike ikka teeb?” Paraku jõuab pilvedest meie nahani ligi 80% UV-kiirtest. Kevadine päike, kui nahk veel talvest lumivalge, on eriti salakaval – UV-indeks võib Eestis ronida kõrgemalegi kui mõnes soojamas riigis. Ja kui töötad päevad läbi akna all? UVA kiired libisevad läbi klaasi nagu või kuumal pannil.

‍

Proovi leida endale sobiv kosmeetika ja päikesekaitsetooted, vaata näiteks Kuidas valida õige šampoon ja palsam vastavalt juuksetüübile ning SalonLife juuksurite ja kosmeetikute seast Tallinnas, kes aitavad nahka kaitsta ja hoida säravana!

‍

Järgmine kord, kui istud autoroolis või armastad aknalaual istumisega aega viita, tuleta meelde, et UV ei maga!

‍

Mida UV-kiired nahaga päriselt teevad?

UV ei piirdu pelgalt kiire põletusega. Kui kiired naha sisse imbuvad, käivitavad need protsessid, mille tulemused ilmuvad tihti alles aastaid hiljem. Varased kortsud, elastsuse kaotus, pigmendilaigud, lõhkenud kapillaarid, isegi geneetilised muutused – kõik need võivad olla UV töö. Eriti ohtlik on lugu lastele: varajases eas saadud päikesepõletused suurendavad märkimisväärselt nahavähi riski hilisemas elus. Nii et jah, päikesekaitse on tõesti elu päästev harjumus.

‍

Veel üks üllatav fakt: Kuni 90% naha vananemisest ja kortsudest on põhjustatud UV-kiirgusest – mitte lihtsalt meie geenidest või vanusest!

‍

Päikesekaitsetoodete (ja SPF-i) maailmas ekslemine

Oled seisnud poes riiuli ees ja silme ees kirjuks löönud? SPF 30, 50, 15… keemiline või mineraalne, geel või kreem, tooniga või ilma? Vaatame selle sasipuntra korraks lahti:

• SPF ehk Sun Protection Factor näitab, kui kaua su nahk võib päikese käes olla enne kui põletus tekib. SPF 30 kaitseb umbes 97% UVB-kiirtest, SPF 50 kaitseb 98% – tundub väike vahe, kuid eriti tundliku naha või melanoomiriski korral on iga lisaprotsent oluline.
• "Laiapõhjaline kaitse" tähendab, et toode kaitseb nii UVA kui ka UVB eest. Kindlasti jälgi oma kreemi silti – ainult nii saad kahe suurema paharetiga korraga hakkama.
• Keemiline või mineraalne päikesekaitse?
• Keemiline kaitse imendub nahka ja neelab UV-kiired, sobib kiire elustiiliga inimesele, kuid võib ärritada tundlikku või vistrikulist nahka.
• Mineraalne (tsinkoksiidi või titaaniumiga) päikesekaitse jääb naha pinnale ja peegeldab kiiri tagasi – sobib beebidele, allergikutele ja eriti tundlikule nahale, aga võib jätta õrna valge kihi.

‍

Tegelikult pole mingil meigil või BB-kreemil kaitsvat väge, kui seda pole kantud piisavalt paksu kihina – see tähendab, et sellest ei piisa, kui vaid õrn kiht põskedele patsutada. SPF töötab ainult siis, kui teda on piisavalt!

‍

Kasutan päikesekreemi – kas sellest piisab?

Siin tuleb mängu meie suurim, kuid harva järgitud saladus: ÕIGE KOGUS JA REGULAARSUS. Näo ja kaela jaoks kasuta vähemalt 1 teelusikatäit päikesekreemi – nippe selle meelespidamiseks on mitmeid, kuid kui tundub palju, siis… ilmselt pole varem piisavalt määrinud. Seejärel uuenda kaitset iga kahe tunni tagant, eriti kui liigud õues, higistad, ujumas käid või nägu rätikuga kuivatad.

‍

Unusta ära need "pisikesed unustatud alad" – kõrvaotsad, huulejoon, silmaümbrus, juuksepiir ja kõik piirkonnad, mis päikesele katmata vastu pakuvad. Ja päeva lõpuks – puhasta nahk hoolikalt. Päikesekaitsekreemid võivad olla visad eemalduma, nii et parim on korralik kahe-sammu puhastus või õlipõhine eemaldaja. Sellest teemast saad rohkem lugeda ka meie postitusest Kuidas õigesti meiki eemaldada ilma nahka kahjustamata?.

‍

Kuidas leida oma nahale sobivaim kaitsetoode?

Jah, ka selles vallas pole üks kreem kõigile! Kui su nahk on kuiv, vali niisutava koostisega päikesekaitse. Rasusele või aknele kalduvale sobib õlivaba, matistav ja kindlasti mittekomedogeenne kreem. Tundliku või rosaatseaga nahk hindab enim just mineraalselt kaitsvat varianti.

‍

Tumesemate nahatoonide puhul tekib tihti küsimus: kas ma üldse pean end määrima? Loomulik pigment annab küll teatava baaskaitse, kuid mitte piisavalt! Pigmentatsiooniprobleemid ja isegi melanoom võivad tumedal nahal ilmneda hoopis salakavalamalt. Ja lapsi ning beebisid kaitse alati ainult spetsiaalse, kõrge faktoriga toodetega!

‍

Kui võtad ravimeid (näiteks antibiootikume või retinoide), mis muudavad naha eriti tundlikuks valgusele, küsi kindlasti nõu spetsialistilt.

‍

Kui vajad ekspertiisi ja spetsialisti abi, leia endale sobiv kosmeetika ja nahahoolduse spetsialist Kosmeetik Tallinnas SalonLife platvormil, kes aitab sulle sobivaima päikesekaitsetoote valida ja nahka õigesti hooldada.

‍

Linnaelu, kontor või auto – mida teha UV-nutikusega?

Kui mõtled, et UV-kiired on teema vaid rannapiirkondadele, mõtle ümber! Linnas peegeldub päikesevalgus betoonilt, asfaldilt ja klaasilt – isegi varjus pikutades saad "salakiirituse". Autoaknast läbib umbes 29% UVA-kiirtest, isegi kui tuba tundub mõnusalt jahe ja hämar. Ka kontoris, eriti akna lähedal, on risk reaalne!

‍

Otsi endale professionaalne salong SalonLife keskkonnast, kus spetsialistid mõistavad UV-kaitse olulisust ning aitavad sind õige hooldusega – vaata näiteks kõik salongid Eestis SalonLife avalehel.

‍

Müüdid ja väärarusaamad – mida mitte uskuda?

Päikesekaitse teemal liigub ikka uskumatu hulk segadust. Paneme mõned levinumad eksiarvamused paika!

‍

• “Pilvise ilmaga pole vaja!” → Vale, enamik kiiri jõuab siiski läbi pilvede.
• “Meigikreem kaitseb piisavalt!” → Kahjuks ainult siis, kui kannad seda paksema kihina kui kunagi varem ette kujutanud oled – ehk mitte eluski.
• “Tumedam nahk ei vaja SPF-i.” → Vajab ikka, eriti pigmendilaikude ja enneaegse vananemise vältimiseks.
• “SPF 50 = absoluutne kaitse.” → Isegi kõrgeim SPF ei sulge kõiki kiiri välja, eriti, kui päeva jooksul uuendamata jääb.
• “Lõhnastatud kookosõli on n-ö looduslik SPF.” → Ekslik looduslegenda. Õli võib hoopis kiiri ligi meelitada!

‍

Enamik meist kasutab päikesekreemi üle poole väiksemas koguses kui vaja. Võrdle seda nii: kui lubatud SPF peaks olema su nähtamatu kilp, siis väheste määrimisega on see pigem õhuke pappkatus vihma käes...

‍

Kuidas UV-kaitset harjumuseks muuta (ja mitte ära unustada)?

Õige kaitse ei pea olema igapäevane peavalu! Võta väikesed sammud:

• Pane SPF hommikul kraanikausi juurde või enda kotitaskusse, et see sulle alati “otsa vaataks”.
• Sea telefoni või nutikella meeldetuletused iga 2 tunni tagant, eriti aktiivsel päeval õues.
• Jälgi UV-indeksit – nt ilmaäppidest. Kui 6 või kõrgem, on kreem kohustuslik.
• Kui liigud palju õues, investeeri UV-kaitsega riietesse ja mütsi.
• Kaitse silmi päikeseprillide, nahka varjualuse või päikesevarjuga.

‍

Kui õhtu käes, kingi nahale rahustavat turgutust mõne aaloe, kurgigeeli või niisutava maskiga. Ja ära unusta, kuumuse ja päikese järel vajab keha ka rohkem vett!

‍

KKK: kiire vastus enim küsitud küsimustele

Kas toas või pilvise ilmaga ikka peab päikesekreemi kasutama? Jah, eriti kui oled akna lähedal või plaanid mitu tundi päevavalguse käes olla.

‍

Kui palju peaks nahale määrima? Näole ja kaelale vähemalt 1 teelusikatäis. Kogu keha katmiseks umbes 30 ml – mis on väikese supilusika jagu iga suurema kehaosa kohta.

‍

Mis järjekorras panna: SPF ja meik? Alati päikesekaitse enne meiki (ja vajadusel lisakaitse eriti “õrnadele” piirkondadele).

‍

Aegunud päikesekreem – töötab? Kindel ei. Vana kreem ei anna enam lubatud kaitset – vaata alati aegumiskuupäeva!

‍

Saladus nooruslikule nahale? Päikesekaitse, järjepidevalt!

Kui tahad, et sinu nahk püsiks värske, sile ja tervisest pakatav ka kümneid aastaid hiljem, siis UV-kaitse ongi Su saladus. Jälgi oma naha muutusi, ära pelga pöörduda dermaspetsialisti poole, kui märkad uusi laike või pikaaegset ärritust.

‍

Ja kui kibeleb veelgi suuremate nahasaladuste järele – näiteks kuidas valmistada nahk ette profitasemel salongiprotseduurideks või milliseid uusi lahendusi kohalikud salongid pakuvad – siis hoia pilk peal SalonLife blogil!

‍

Küsi juba täna nõu kogenud spetsialistilt ja leia just enda näole parim salong SalonLife.com keskkonnast. Värske, kaitstud ja hoolitsetud nahk ootab – kas Sina võtad päikese vastu targemana kui eile?

‍

Allikad ja inspiratsiooniks:

• Eesti Vähiliit
• WHO UV-index guide
• The Skin Cancer Foundation
• Eesti Iluteenindajate Liit
• Rahvusvahelised dermatoloogiauuringud