Päevitus ja päikesekaitse
Turvaline päevitamine: kuidas nautida päikest ilma nahka kahjustamata?

Tunned sa juba seda? Esimesed soojad kiired, mis poevad aknast sisse, ja äkki soovidki kõik kohustused unustada, kiiresti riided seljast koorida ja horisontaalselt kuhugi päikeselaiku visata? “Nii harva on ju Eestis sedasi päikest!” – kõlab tuttavalt, eks? Aga just siis tasub hetkeks peatuda ja mõelda: kuidas saaks sellest päikesest viimast võtta nii, et nahk oleks pärast tänuväärselt ilus, mitte punetav ega tulevikus tujutult kortsuline?
Nii mõnigi meist on omaenda nahal tundnud, kui kiiresti süütu “noh, ainult 20 minutit rannas” võib lõppeda päeva lõpuks “tahan endale külmkapi selga teipida”-tüüpi enesehaletsusega. Ja kuigi me kõik soovime suve enda sisse ammutada, siis enda armastamine – ja eriti oma naha eest hoolitsemine – ei tähenda ainult SPF-pudeli ostmist. See on terve väike reeglistik, mida jälgides saad päiksega sõbraks elu lõpuni. Kõlab hästi, eks?
Päike – Sõber või salakaval trikitaja?
Päike annab meile elu, energiat, D-vitamiini ja muidugi selle suvise “glow”, mida Instagramis kadestatakse. Aga päikesel on ka oma trikitamised. Kaks peamist “kiirte kambajõmmi” on UVA ja UVB. Kui UVB on see kutt, kes su naha kohe punetama paneb (see põletus annab endast tunda alles siis, kui oled juba hilja peale jäänud), siis UVA hiilib palju salakavalamalt. Uudishimuliku detektiivina tungib ta naha sügavamatesse kihtidesse, valmistades seal hoolega ette kortse, pigmendilaike ja isegi nahavähki.
Ja tegelikult – ükskõik kui hästi sa pruunistud, siis iga kord, kui nahk värvi muudab, annab väljateenitud “tan” märku: su rakud tegelevad hetkel väikeste kahjustustega, mis võivad ajapikku kuhjuda. Isegi see “mul pole kunagi midagi, mul tuleb kohe jume” pole päris pääsetee… Üksikud rakud jätavad kõik meelde!
Millal on päike parim sõber – ja millal tõeline vaenlane?
Oled kuulnud “ära mine päikese kätte lõunapaiku”? See pole lihtsalt emade nõuanne, vaid igati loogiline – kõige ohtlikumad UV-kiired kiusavad meid kell 10–16. Kui tahad päikese käes mõnuleda, vali hommik või hiline pärastlõuna. Ja kui oled varem pigem “kahvatu põhjamaalane”, alusta päevitusega tasa ja targu – päris äkiline “nullist kuldseni” pole kellegi nahale meeldiv.
Pane tähele, et päike jõuab sinuni ka pilve tagant, peegeldudes liival, veepinnal või isegi märjal rõival. Seega ära arva, et “täna ju hall”, ja jäta kaitsevahendid koju – see tegu jääb meelde pigem nahale kui mälestusteraamatusse!
Kui pikalt võib päevitada? See sõltub su nahatüübist: kui sul on hele, altid ruttu punetama tüüpi nahk, võib juba 10–15 minutit olla maksimum, mida päevituseks võtta. Tumeda jumega nahk lubab veidi rohkem, aga “liig” jääb alati liigseks. Olulisem kui aeg on järjepidevus – see, et läheksid iga päev korra päikese kätte, mitte ei prooviks nädalavahetusel kogu suve paari tunniga naha sisse sõna otseses mõttes suruda.
Kui soovid rohkem teada oma nahatüübist ja selle hooldusest, vaata kindlasti meie artiklit Erinevate nahatüüpide näohooldusrutiin.
Päikesekaitsekreem – kas ikka sõbrad kogu eluks?
Paljud meist arvavad, et SPF on lihtsalt veel üks veider tähtede kombinatsioon kreemipudeli peal. Tegelikult on see su nahale kui privaatne turvamees, kes loeb sekundipealt, kui palju kahjustavat UVB-d su nahk endasse laseb. SPF 30 suudab kinni püüda umbes 97% UVB-kiirtest ning SPF 50 umbes 98%. Tundub väike vahe, aga eriti heleda nahaga inimeste või lõunamaareiside puhul võib just see 1% olla see viimane piisk, mis päästab põletusest!
Kas eelistada mineraalset või keemilist kaitset? Mineraalsed (otsesõnu, tsinkoksiidi või titaandioksiidiga) tooted jäävad naha pinnale ja peegeldavad kiiri tagasi – ideaalne lastele, tundlikule nahale või kõigile, kes seavad esikohale lihtsa ja looduslähedase valemi. Keemilised filtrid töötavad “maagiliselt” naha sees ja neutraliseerivad kiired juba enne, kui nad su rakke pahandama hakkavad.
Olulise asja punkt siia: pea meeles, et kaitsevahend töötab vaid siis, kui seda ka piisavalt kasutada! Paljud meist teevad ühe kiire “kreemituubi triibu” käsivarrele ja arvavad, et on nüüd viieks tunniks kaitstud. Tegelikult vajab täiskasvanud inimene päikese all olles vähemalt kaks supilusikatäit kreemi kogu kehale ja seda tuleb uuendada iga kahe tunni tagant, eriti pärast ujumist või rätikuga nühkimist.
Ja ära unusta “väikseid sihtmärke”: huuled, kõrvad, kukal, ninatipud ja kõik need kohad, mille olemasolu meenub alles siis, kui need juba pistelevad või kipitavad.
Kui soovid rohkem lugeda nahahooldusest ja tootevalikust, siis leiab kasulikku infot ka meie artiklist Näohooldus erinevatel eluetappidel.
Päikeseaeg tähendab ka õiged riided ja varjud
Kui arvad, et ükskõik milline T-särk kaitseb päikese eest, siis tegelikult laseb õhuke, hele, märg (eriti!) kangas UV-kiired läbi nagu sõel. Tahad olla kindel? Vali tumedamad rõivad või spetsiaalsed UV-kaitseriided, mis on pigem tihedast koest ja “UPF” (Ultraviolet Protection Factor) märgisega. Müts võiks olla laia äärega, mis katab näo, kukla ja isegi veidi õlgu – peakatte “kapuutsiefekt” võib säästa suvest paar ülearust päikesepõletust!
Lisaks: asu võimalusel aeg-ajalt varju! Puu all, päikesevarju all, terrassil varjus oldud minutid annavad su nahale võimaluse “pausi” saada kõigest UV-päikesest ja hoiavad sind värskena tunduvalt kauem.
Kas tead, kust leida päikesekaitsekreemi ja päikesespetsialisti Tallinnas või Tartus? Vaata kindlasti Kosmeetika ja näohooldused Tallinnas ning Kosmeetik Tartus valikut, et leida just sinu nahale sobivad tooted ja nõuanded!
Kas kõik päevitavad võrdselt?
Absoluutselt mitte! Siin tulebki mängu “Fitzpatricki skaala” – väike tabel, mis annab aimu, kui kergesti su nahk päevitub või hoopis ära põleb. Mida heledam nahk, silmad ja juuksed, seda rutem märkad UV-kiirte mõju oma nahal. Kuni pooleaastaste imikute puhul on reegel: ei mingit otsest päikest! Ka mõned ravimid muudavad su naha “super-ultraviolett-tundlikuks” (antibiootikumid, teatud aknevahendid, isegi mõned looduslikud teed).
Ja ei tasu päevitada, kui tunned end kehvasti, palavikulise või põletikulise naha korral. Uhkele suvejumele võib järgneda hoopis ebameeldiv taastumine.
Müüdid ja tegelikkus: kas ohutut päevitust ongi olemas?
Kui sõber ütleb “Täna on pilves, polegi kaitset vaja!”, siis tea, et kuni 80% UV-kiirtest jõuab sinuni ikka ka läbi pilvede. Solaariumid? Neist saad omajagu rohkem UV-d, kui päikeselt eales loota võib. Isegi autoaknaklaaside taga või linnalennul (mõtle lennukiaknad!) saavad su rakud väikseid päikesepatseid.
Seega – “ohutu päevitus” on pigem oskus targalt ja mõõdukalt päikest nautida, mitte täielik vabadus ilma tagajärgedeta.
Millal on aeg varju minna? Millal konsulteerida arstiga?
Sinu nahk ütleb sulle ausalt ära, kui tal on “puhkust” vaja: punetus, kipitus, tundlikkus või naha pingulolek annavad märku, et päike on saanud võidu. Kui põletus tuleb, kasuta kohe jahedat kompressi ja määri rahustavat geeli. Joogiks pigem vett (jah, see aitab ka seestpoolt!) ja päevitamisesse tasub järgmistel päevadel paus teha.
Kui aga nahk on villis, väga valulik, tekivad haavad või kui sellega kaasneb ka palavik või kehv enesetunne, ära punnita koduste vahenditega, vaid pöördu arsti poole.
Päikesega sõber tänaseks ja homme
Nahakahjustused ei “unune” su nahalt üleöö. Mõned neist (punetus, kipitus) annavad endast tunda kohe, teised alles aastate pärast pisikese tüütuslaigu, mutikese või kortsukesena. Kontrolli enda nahka regulaarselt ning vajadusel küsi alati nõu nahaeksperdilt või perearstilt. Kasuta päikesekaitset järjepidevalt – mitte ainult rannapäevadel – ja tunned end päikese käes kindlalt igal aastaajal.
5 kiiret meelespead suvise päevituse turvalisuseks
- Väldi tugevat päikest kella 10–16 vahel. Eelista hommikuid ja hilist pärastlõunat!
- Kasuta iga päev päikesekreemi, vähemalt SPF 30, piisavalt kogu kehale (2 supilusikatäit täiskasvanule).
- Uuenda kaitset iga kahe tunni järel, pärast ujumist või higistamist.
- Riieta end tiheda koega/kaitserõivastega, peakattega ja päikeseprillidega!
- Punetus või kipitus on STOP-märk! Hoolda nahka, lahku kohe päikese käest.
Korduma kippuvad küsimused:
Kui kaua võib ohutult päevitada? Väga lühidalt: isegi “turvalisel” ajal alusta 10–30 minutiga korraga ja kuula oma nahka!
Kui tihti tuleb päikesekaitsvat kreemi uuendada? Iga kahe tunni tagant või kohe pärast ujumist/kuivatamist!
Millises järjekorras kasutada nahahooldusvahendeid ja SPF-i? Kõigepealt hooldustooted, siis kaitsekreem!
Kas pilves ilmaga on kaitset vaja? Kindlasti – enamik UV-kiirtest läbivad pilved.
Kuidas lapsi, silmi ja huuli kaitsta? Vali mineraalne päiksekaitse (lastele), UV400 kaitsega prillid ning SPF-huulepalsam.
Millised riided kaitsevad suvel kõige paremini? UPF-märgisega või tumedad, tiheda koega rõivad.
Mida teha, kui sain päikesepõletuse? Jahuta, määri rahustava kreemi või geeliga, väldi uut päevitamist, joo vett – vajadusel arsti juurde!
Millal on vaja arsti poole pöörduda? Kui nahk on villis, tekivad haavad, on suur pind, palavik või üldine kehv enesetunne – arsti nõu on kohustuslik!
Suvemõtteks kaasa! Päike on parim energiaallikas, mis annab rõõmu ja mälestusi – aga ainult siis, kui sinul on kontroll. Mõtle juba täna, kuidas su naha eest hoolitseda nii, et saaksid aastast aastasse päikest turvaliselt vastu võtta! Järgmisena uurime täpsemalt, kuidas valida sobivat SPF-i ning millised koostisained päikesekaitsemaailmas kõige rohkem rolli mängivad – või äkki soovid proovida päevitusvabasid pruunistajaid? Ka sellest räägime varsti põhjalikult! Kui soovid teada, millist toodet või hooldust valid just enda nahale ja tahad olla kindel, et suvepäevad jäävad kauaks meelde, piilu SalonLife avalehte – leia enda salong või päikesespetsialist juba täna ja alusta suve kõige nutikama päevitusega!
Visuaalide inspiratsioon: Lisa artiklisse kindlasti UV-indeksi tabel (millal on ohutu, millal olla eriti ettevaatlik), illustratsioonid päikesekaitseriietest, päikeseprillidest ja õigetest päevitusaegadest. Ja kasuta kindlasti ka printimiseks mõeldud “meelespea kastikest”, et need viis põhipunkti oleksid alati kiirelt leitavad!
Allikad
Selle artikli faktiväited on üle kontrollitud järgmiste allikate põhjal.
Artikkel on avaldatud:
Artiklid, mis võiksid sulle veel meeldida
