Liigu sisu juurde

Päevitus ja päikesekaitse

Päikesekaitsetooted: Kuidas valida õige SPF ja koostis?

Päikesekaitsetooted: Kuidas valida õige SPF ja koostis?

Kas oled kunagi tundnud, kuidas päike paitab nahka, aga südames kripeldab küsimus: “Kas ma ikka valin õige päevituskaitse?” Oled seisnud poe leti ees, näinud kümneid erinevaid tuube, kus igal pudelil on oma SPF, uhked lubadused ja tihti veidi segadust tekitavad märgid. Milline neist peaks olema just Sinu valik? Selles artiklis aitame sul lahti mõtestada päikesekaitse “salakeelt” ja jagame nippe, kuidas oma nahka tõeliselt hästi kaitsta — ükskõik, kas viibid suvepealinnas, mägedes või hoopis oma kodu rõdul.

‍

SPF – Päikese kaitsenumber või lihtsalt suur müügiargument?

Alustame ühest kõige tähtsamast kolmetähelisest mõistest – SPF. Ole aus, kas Sa tead, mida see tegelikult tähendab? Tihti arvatakse, et mida suurem number, seda tugevam kaitse – ja see on enam-vähem tõsi. Kuid siin on väike konks. SPF ehk Sun Protection Factor näitab, kui kaua võid teoreetiliselt päikese käes viibida ilma, et nahk hakkaks punetama, võrreldes täiesti kaitsmata ajaga.

‍

Aga... kas 300 minutit päikese käes pärast SPF 30 kreemi kasutamist on päriselt ohutu? Tegelikkuses mitte – sest SPF mõõdab vaid UVB-kiirte eest kaitset (need, mis teevad Sind põletuspunaseks), samal ajal kui UVA-kiired pääsevad sügavamale ja hakkavad tasapisi Su nahka “kortsutama” ning muudavad selle aina vanemaks. Seetõttu otsi alati toodet, kus on kirjas laia spektriga kaitse! See on koht, kus “broad spectrum”, “UVA+UVB” või Euroopa toodetel väike UVA-ring on Sinu sõbrad.

‍

Sa võid nüüd mõelda: “Aga kas SPF 100 ei tähendagi, et ma olen päikese eest nagu superkangelane?” Tegelikult mitte. Ehkki SPF 30 peatab umbes 97% UVB-kiirtest ja SPF 50 ligi 98%, siis iga järgmine number annab juurde vaid tillukese lisakaitse. Ja pea meeles: täielik kaitse puudub — korrapärane lisamine ja õige kogus on tähtsamad kui kõrgeim võimalik SPF.

‍

Millise SPF-ga toode valida – kas nahatoon loeb?

Nüüd jõuame päris olulise küsimuseni: milline SPF on “see õige” Sulle? Sinu vastus sõltub paljuski nahatüübist. Heidad võrdlevalt pilgu sellele, kas oled lumivalgeks jääv põhjamaalane või pigem juba loomulikult jumekas. Dermatoloogide Fitzpatricki skaala aitab siin – alates I-tüübi heledast nahast kuni VI-tüübi tumedani. Kui soovid oma nahatüübi kohta rohkem teada ja valida just oma nahale sobivaid tooteid, võib kasulik olla ka erinevate nahatüüpide näohooldusrutiini ülevaade.

‍

  • Kui kuulud heledate või tundlike (I-II) nahatüüpide hulka, siis unusta SPF 15 – vali vähemalt SPF 30, aktiivsel rannapäeval isegi 50+.
  • Kesktooni või kaunilt “keskmised” (III-IV), Sinu igapäevane päästja võiks olla SPF 30, aga lõunamaareisil pööra pilk SPF 50 poole.
  • Sügavama tooniga (V-VI) nahale on SPF 15 ja 30 igapäevaseks kasutamiseks piisav ning ära alahinda kaitset, sest UV-kiired jõuavad ikkagi naha sügavusse.

‍

Vanus, naha tundlikkus ja eelnev päikesekogemus mängivad samuti olulist rolli. Lapsed ja vanemaealised on eriti õrna nahaga, nemad vajavad alati suurema SPFiga ja veel väiksemate jaoks mõeldud tooteid.

‍

Ja ära lase ilma trikitada – isegi pilvine suvepäev “laeb” Sind umbes 80% päikesekiirtega võrreldes selge taeva ilmaga. Seega, kas plaanid linna peale minna, sporti teha või rannas mõnuleda – SPF-i valik sõltub aktiivsusest ja oludest.

‍

Kui oled näiteks Tallinnas, siis salongide ja spetsialistide abi päikesekaitsetoodete valikul leiad mugavalt ka Tallinna salongidest, kus oskajad nõuandjad aitavad Sinu nahale parima toote välja valida.

‍

Keemiline või mineraalne – millist kreemi valida?

Nüüd, kui tead, kui tähtis on SPF-i number, vaatame, mis salapärased koostisosad Sinu kreemis tegelikult peidus on. Oled kuulnud jagunemisest keemilisteks ja mineraalseteks filtriteks, kuid kumb neist on Sinu nahale parim? Kui oled huvitatud ka pudelite siltide mõistmisest ja toodete valikust vastavalt juuksetüübile, võid tutvuda meie põhjalikuga teemaga Kuidas valida õige šampoon ja palsam vastavalt oma juuksetüübile?.

‍

Keemilised filtrid (nt oxybenzone, avobenzone) neelavad päikesekiiri ning muudavad need nahal ohutuks soojuseks. Nad on kerged, sageli läbipaistvad ja ei jäta valget kihti, kuid võivad aeg-ajalt põhjustada ärritust tundliku nahaga inimestel – laste nahale või kui oled “võrdlemisi allergiline”, siis vaata pigem järgmise lõigu poole.

‍

Mineraalsed filtrid (tsinkoksiid, titaandioksiid) hoopis peegeldavad päikese kiired tagasi. Need sobivad eriti hästi beebidele, väikelastele ning tundliku nahaga täiskasvanutele. Jah, vahel jätavad nad nahale valkja, veidi katva efekti – kuid uued valemid muudavad kasutuskogemuse järjest paremaks.

‍

Lisaks jälgi silte nagu “hypoallergenic”, “fragrance free” või “non-comedogenic”, kui Sinu nahk kipub reageerima. Ja kui plaanid sukelduda troopiliste reefide vahel, vali kindlasti “reef safe” ehk korallidele ohutu toode – mõned keemilised filtrid on paljudes maades (näiteks Hawaiil) juba ammu keelatud.

‍

Faktikast: Kas teadsid, et paljud troopilised sihtkohad (nt Hawaii) on merede kaitseks keelanud teatud keemilised filtrid päikesekaitsekreemides? Vali “reef-friendly” ja aita ühtlasi maailma veealuseid aedu hoida!

‍

Kas näo, keha või laste kreem – kas vahet on?

Absoluutselt! Näonahk käitub täiesti teistmoodi kui kehanahk – rasusus, poorid, tundlikkus ja spetsiifilised vajadused nagu niisutus või matistus. Näokreemid on tavaliselt kergemad, tihti niisutavate või isegi toonivate omadustega ning ummistavad vähem poore.

‍

Lastele, eriti beebidele, vali alati spetsiaalselt nende vanusele mõeldud mineraalfiltriga päikesekaitse. Alla kuue kuu vanuseid lapsi võiks üldse mitte päikese kätte viia – päikesekaitse nende puhul tähendab ennekõike hällivarju ja katvat riietust.

‍

Ära unusta ka huuli, kõrvataguseid, laubajoont ja isegi peanahka – nende jaoks on olemas spetsiaalsed pulgad, spreid või huulepalsamid SPF-iga. Ja kui armastad sporti või ujumist, eelista alati “water resistant” (veekindlat) toodet – see püsib paremini, kuid igal juhul tuleb pärast vees käimist või rohkelt higistamist kreemi uuesti peale kanda.

‍

Päikesekaitset rakenda õigesti – kogu saladus seisneb koguses!

Kui mõelda päikesekaitse rägastikule, siis kõige suurem “aps” tekib tegelikult koguse valikul. Võid vabalt valida kõige-kõige parema toote, aga kui paned seda liiga vähe, ei anna see Sulle lubatud kaitset. Hea meelespea: kogu kehale kulub umbes 30 ml kreemi, mis on umbes ühe väikse šampoonipudeli jagu. Näole ja kaelale piisab kahe nimetissõrme ehk kahe sõrme jagu kreemist või ühest supilusikatäiest. Esmakordsel päikese kätte minemisel kanna päikesekaitse nahale vähemalt 15 minutit varem.

‍

Uuenda kaitset kindlasti iga kahe tunni järel ja kohe pärast ujumist, tugevat higistamist või rätikuga kuivatamist. Peida kavalalt ära ka need klassikalised “unustatud” kohad nagu kõrvatagused, jalalabad, huulejoon ja kael.

‍

Kui tunned, et kipud vahel laisk olema (kes siis ei kipuks?), kata end mütsi, päikeseprillide ning heledate pikkade rõivastega ja otsi keskpäeval (kella 11–15 vahel) varju. Ja pane tähele – ka parimad pihustatavad sprid vajavad alati juurdehõõrumist, muidu juhtubki klassikaline päikesejälgede muster.

‍

Kas levinud müüdid vastavad tõele?

Sa pole ainus, kes on kuulnud, et tumedanahalised päikesekaitset ei vaja või et meigikreemi SPF-ist ka piisab. Tegelikkus on veidi teine:

  • Tumedam nahk vajab endiselt kaitset. Päikesepõletus tekib harvem, aga sügavamad rakukahjustused võivad tulla ka ilma kohe punetamiseta.
  • Meigikreemi SPF on pigem boonuseks, mitte põhilahendus. Kaitseks peaks SPF tooteid piisavalt nahale panema, aga meiki kasutatakse reeglina õhukese kihina – kaitseb seega vähem, kui etikett lubab.
  • Eri näo- ja kehakreemid pole “juhuslik müük”. Näokreemid on tundlikumale või aknele kalduvale nahale turvalisemad.
  • “Orgaaniline” pole sama mis “keemilisevaba”. Seni, kuni SPF- ja spectrum-kaitsed on tagatud, teevad mõlemad oma töö!
  • Päikesekaitsekreemil on “parim enne”! Pärast avamist kasuta see ära 6–12 kuu jooksul ja viska vana kreem minema.

‍

Kui vajad nõu, sest sul on mõni ravim peal või nahk reageerib tavatult kiiresti, ära kõhkle küsida abi – ravimite või tugevate reaktsioonide puhul pöördu kindlasti dermatoloogi poole; sobivate toodete valikul saab sind nõustada ka kosmeetiku või teiste iluspetsialistide juures mõnes Tallinna salongis.

‍

Lõppsõna: Praktilised nipid — ja järgmise sammuna veelgi säravam suvi!

Võta kokku peamised soovitused uue lemmikkreemi valimisel:

  • Eelista alati laia spektriga kaitset, vähemalt SPF 30.
  • Tundlikule nahale või lastele vali mineraalfiltriga ja parfüümivaba kreem.
  • Kanna toodet piisavalt – kogu kehale kulub umbes 30 ml, näole “kaks sõrme”.
  • Uuenda kaitset iga kahe tunni järel ka pilves ilmaga!
  • Kontrolli regulaarselt toote säilivusaega.
  • Sportides või ujudes eelista alati “veekindlat” kreemi.
  • Küsi nõu, kui Su nahk on muutunud tundlikuks või tekivad reaktsioonid – või veel parem, räägi oma lemmik-salongi konsultandiga!

‍

Meelespea: Päikesekaitse = tervis, noorus, kaunis jume, loodussõbralikkus ja vähem muret tuleviku ees. Salongi külastamine aitab leida just Sinu nahale sobivaima toote ja palju kasulikke nõuandeid!

‍

Järgmisel korral, kui avad päikesekaitsekreemi korgi, mõtle sellele kui väikesele kingitusele oma tulevasele minale – säravamale, nooruslikumale ja tervemana. Kas jääd selle saladusega piirduma või soovid teada, kuidas päevitust veelgi paremini säilitada? Järgmises artiklis jagame nippe, kuidas hooldada ja niisutada nahka pärast päevitust, et saavutatud kaunis suvepruun jume ei kaoks üleöö!

‍

Tahad juba nüüd leida oma täiesti isiklikule nahale parima koostise? Piilu salongide nõuandeid SalonLife.com portaalis ja lase spetsialistidel aidata sul leida kõige turvalisem ja mugavam valik igaks suvepäevaks. Sinu nahk väärib parimat — iga päev, kõikjal!

‍

Tabel: SPF tasemed ja sobiv kasutus

SPFKaitse% UVB-kiirgusestSoovituslik kasutus
1593%Lühike linna- või talvekäik
3097%Igapäevane õues liikumine, Eesti suvi
5098%Rannapäev, reis, laste ja tundliku naha kaitse

‍

Faktikast: Kas teadsid, et paljud troopilised sihtkohad (nt Hawaii) on merede kaitseks keelanud teatud keemilised filtrid päikesekaitsekreemides? Vali “reef-friendly” ja aita ühtlasi maailma veealuseid aedu hoida!

‍

Meelespea: Päikesekaitse = tervis, noorus, kaunis jume, loodussõbralikkus ja vähem muret tuleviku ees. Leia endale sobivaimad päikesekaitsetooted ning spetsialistide nõuanded SalonLife'i salongide hulgast.

Allikad

Selle artikli faktiväited on üle kontrollitud järgmiste allikate põhjal.

  1. badgerbalm.com
  2. American Academy of Dermatology
  3. surfrider.org

Artikkel on avaldatud:

Henry Paala

SalonLife

Henry Paala on SalonLife'i looja ja tegevjuht, kellel on varasemalt olnud ka oma ilusalong, kuid kes täna aitab igapäevaselt tuhandeid Eesti salonge ja ilutegijaid nii nõu kui ka jõuga.