Päevituskreemide koostis: milliseid koostisaineid vältida?

Kui päikesekiired hakkavad taas kutsuvalt aknast sisse piiluma ja mõte liigub piknikule või randa minekule, tõuseb alati üles see „klassikaline“ küsimus: millist päevituskreemi peaksin sel suvel kasutama? Või veel täpsemalt – kuidas teha valik, mis oleks samal ajal ohutu nii mulle endale kui ümbritsevale loodusele?

‍

Võib-olla oled kogenud poes silme ees segadust, kui päevituskreemide riiul sinu ees laiub: SPF-id, värvikad lubadused, keerulised koostisosade nimed… Ja kuskil kuklas tiksub meeldetuletus mõnest hirmutavast loost ohtlikest kemikaalidest ja hääbuvatest korallidest. Kuidas selles maailmas üldse orienteeruda? Vaatamegi koos, millistele märkidele silma peaksid, et su nahk, tervis ja ümbritsev planeet jääksid tänutundega sulle heldlt päikest saatma!

‍

Pane tähele: miks päevituskreemi koostis tegelikult loeb?

Enamiku jaoks on päevituskreem justkui tavaline kosmeetika – loeb, et kaitseb päikese eest. Aga kas oskad alati ette kujutada, kuidas üks lihtne tuubiotsus võib panna liikuma palju suuremad rattad sinu kehakeemias ja ka looduslikus ringkäigus? Nii nagu me mõtleme, millist toitu suhu paneme, võiksime samamoodi piiluda ka kreemitopsi kokku segatud „retseptide“ taha.

‍

Mõnel päikesekaitsetootel leiduvad ühendid pole lihtsalt tuubi sees passiivselt ootamas, vaid võivad mõjutada sind kahel tasandil:

• Kiirelt, näiteks sügeluse, allergia või punetusena.
• Pikas plaanis, muutes hormoonide tasakaalu või kuhjudes organismi, isegi loodusesse liikudes.

‍

Eriti tähelepanelik tasub olla väiksemate laste, rasedate või tundliku nahaga inimeste puhul. Pahatihti kohtame ka „loodusliku“ või „turvalise“ sildi all tooteid, kus etiketi lugemine näitab sootuks muud lugu.

‍

Väldi neid: paneeli kurikuulsaimad „punased lipud“

„Oksübensoon“, „Oktinoksaat“, „Parabeenid“... Tõenäoliselt on mõni neist nimedest su kõrvust juba läbi käinud. Just need ja nende „sugulased“ figureerivad sageli ohumärkidega pulsseerival päevituskreemide musta nimekirja tipus. Siin on lühike, kuid vajalik ringkäik tuntuimate probleemsete ainete seas:

• Oksübensoon (Oxybenzone): tuntud nahaallergiate ja hormoonsüsteemi mõjutajana, kuid lausa keskkonnaõudusfilmide peaosaline – Hawaiil ja paljudes teistes troopilistes paradiisides juba keelatud, sest kahjustab korallriffe.
• Oktinoksaat (Octinoxate): sarnased lood, keskkonnavaenlane ja hormoonsüsteemi kõigutaja.
• Homosalaat (Homosalate): kogub kehasse, võib mõjutada hormonaalset tasakaalu.
• Oktokrüleen (Octocrylene): lagunedes tekib võimalik kantserogeen bensofenoon ning võib ka naha ärritust suurendada.
• Parabeenid: vanad säilitusainete „klassikud“, millel allergiavõime ja hormoonsüsteemi mõjutaja roll.
• Retinüülpalmitaat: vitamiin A tuletis, mis UV valguses kipub lagunema, põhjustades just seda, mille vastu sa end kreemitad – fotokahjustust.
• PABA ja MI/MCI: koostisosad, mis on mitmel pool keelatud või tugevalt piiratud seoses tõsiste allergiatega.
• Petrolatum, mineraalõlid, silikoonid: ummistavad poore, loovad kihi, mis võib tekitada vistrikke – eriti aknele kalduva naha puhul.

‍

Kas nüüd tuli tuttavaid nimesid ette? Ära muretse, järgmiseks vaatame, kuidas neid sildilt leida ja millistele kõige rohkem tähelepanu pöörata.

‍

Allergiat ja ärritust võivad põhjustada ka „üllatuskülalised“

Kui esialgu mõtled vaid UV-filtritele, siis tegelikult on päevituskreemi sees veel teisigi „üllatajaid“, kes võivad tundlikku või allergilist nahka proovile panna:

• Sünteetilised lõhnaained („Fragrance“, „Parfum“), mis võivad muuta su naha bikiinijoonel punaseks.
• Tugevad alkoholid, mis kuivatavad ja ärritavad.
• Kunstlikud värvained – sageli peidetud CI ja FD&C tähiste taha.
• Tekstuuri parandajad, nagu propüleenglükool ja silikoon, mis annavad luksusliku tunde, ent võivad soodustada ummistusi.

‍

Eriti tasub neid jälgida, kui peres on lapsi, kelle nahk on märksa tundlikum, või kui just su ise tead, et kipud erinevatele toodetele teravalt reageerima.

‍

Mõtle suurelt: mis juhtub, kui päevituskreem satub loodusesse?

Tead sa, mida teed, kui pärast ujumist rannas pesed päevituskreemi maha või lihtsalt ujud meres armsa „turvakihiga“? See toode jõuab kiiresti meie veekogudesse, kus mõnigi koostisosa ajab segadusse nii kalad, korallid kui ka mikroskoopilised elanikud.

‍

• Suur osa keemilistest filtritest (eriti oksübensoon ja oktinoksaat) kahjustab korallriffe ja mereelustikku.
• Mõni päevitustoode sisaldab isegi mikroplaste – need peened tükikesed satuvad ringlusse, kus neid võib leida nii kalades kui lõpuks ka inimese toidulaual.
• Spray- ja pihustatavatel mineraalfiltritel võivad olla nanoosakesed, mille mõju hingamisteedele ja veekeskkonnale alles uuritakse.

‍

Seega ka väikesed kogused ei mõjuta ainult sind, vaid võivad omada laiemat keskkonnamõju.

‍

Kas otsid usaldusväärset päikesekaitsetoodete valikut või sooviksid konsulteerida eksperdiga? Vaata kindlasti üle Kõik Tallinnas salongid, kust leiad nii iluteenused kui ka kosmeetikatooted, mis vastavad kõrgetele standarditele.

‍

Vastuolulised küsimärgid: mis saab nanoosakestest ja uutest filtritest?

Kosmeetika ei püsi kunagi paigal. Laborites tuuakse pidevalt peale uusi valemeid – mõni läbib testid edukalt, mõni vajab veel aastatepikkust hindamist. Eriti palju segadust tekitavad:

• Nanoosakesed (nano-tsinkoksiid ja nano-titaandioksiid): esialgu peetakse neid üsna ohutuks, kuid teadus alles jõuab selgusele, kui sügavale need naha sisse pääsevad või mis toimub neid pidevalt sisse hingates (spray‘de puhul tasub eriti olla ettevaatlik). Lisainfot nanotehnoloogia kohta päikesekaitsetoodetes leiad meie Kuidas valida õiget päevituskreemi koostisainete põhjal, kus käsitleme ka nanoosakeste teemat põhjalikumalt.
• Trendikad „superfiltrid“: turule imbuvad aina uued nimed, millel puudub veel piisav pikaajaline kogemus.

‍

Ka ametiasutused nagu Euroopa Komisjon või FDA ütlevad pigem ettevaatliku „võib-olla sobib, ent jäta silm peal.“

‍

Aga siis... millised päevituskreemid võiks julgelt korvi pista?

Pärast seda (üllatavalt) pikka „vältimise“ tabelit tahaks ju teada, kas lähimasse poodi üldse midagi alles jäi! Õnneks on valik täiesti olemas – lihtsalt pisut mõistlikkust ja julgust etiketti lugeda.

‍

• Mineraalsed (füüsilised) filtrid: ehk mitte-nano tsinkoksiid ja titaandioksiid. Nad ei imendu naha sisse, vaid peegeldavad UV-kiirgust hoopis pinnalt tagasi (just mitte-nano kujul on imendumine minimaalne, nano-osakeste puhul uuritakse võimalikku imendumist edasi).
• Lõhna-, värvi- ja parabeenivabad päevituskreemid on eriti head valikud tundlikule või allergilisele nahale.
• Otsi selliseid märgiseid nagu „reef safe“ või „chemical-free“, kuid pea meeles, et nende tähendus võib riikide lõikes erineda ning need pole alati rangelt reguleeritud.
• Minimalistlik koostis – mida vähem koostisaineid, seda parem eriti lastele või tundliku nahaga inimestele.

‍

Et nahahooldus oleks terviklik, tasub tutvuda ka meie postitusega Juuste igapäevane hooldus: Lihtne rutiin igaks aastaajaks, mis annab nõu, kuidas hoolitseda kogu enda välimuse eest.

‍

Kui koostisainete nimekiri sarnaneb pigem lõputule loetelule ja pooled koostisosad pole isegi mugavalt välja hääldatavad, siis tasub korraks järele mõelda, kas see on kõige mõistlikum valik just sulle.

‍

Kas etiketi lugemine on tõesti täielik peavalu? Kiirjuhend tuleb appi!

Kas saad poeletil närviliselt INCI-nimekirja vahtides tunnet, et keegi on su lemmikraamatu koodikeelde ümber pannud? Sa ei ole üksi! Siin mõned lihtsad nipid, et asjal oleks jumet:

• Koostisosad on kirjas vähenevast kasvava – mida eespool, seda rohkem seda ainet tuubis leidub.
• Kui „punased lipud“ hüppavad kohe esimeste ainete hulgast välja, vali hoopis alternatiiv.
• Sertifikaadid „ECOCERT“, „COSMOS“, „Vegan“, „Cruelty Free“ võivad olla abiks, kuid uuri alati, mis nende taga peitub.
• Lastele, rasedatele ja tundliku nahaga inimestele vali kindlasti spetsiaalselt neile märgistatud, testitud tooted.

‍

See ei tähenda, et pead tugitool-Chemistiks hakkama, kuid väike järelepäriv pilk etiketti võib säästa nii põletusest, vistrikest kui ka halvast südametunnistusest hiljem rannas!

‍

Oled Tallinna elanik või siin puhkusel? Vaata Juuksur Tallinnas ja muud iluteenuste valikut, et hoida oma välimust ideaalsena ka päikeserikkal ajal!

‍

Korduma Kippuvad Küsimused päevituskreemide kohta

Kas kõik „keemilised filtrid“ on üldse halvad? Õnneks mitte! Paljusid keemilisi UV-filtreid hinnatakse regulaarselt Euroopa ja USA ametkondade poolt ning enamik neist püsib turul vaid siis, kui ohutus on kinnitatud. Aga osad filtrid vajavad siiski erilist tähelepanu.

‍

Kas “looduslik” tähendab automaatselt turvalist? Ei, paraku loodus võib vahel olla isegi pahatahtlikum. Taimede ekstraktid ja eeterlikud õlid võivad olla tugevaimad allergeenid.

‍

Kas päikesekaitsekreem võib põhjustada vistrikke? Jah, eriti kui kreem sisaldab silikoone, mineraalõlisid või on oma tekstuurilt „ummistav“. Naha olukorda võiks jälgida ja vajadusel ümber vahetada.

‍

Milline päevituskreem sobib lastele või tundlikule nahale? Alati pane panused füüsilistele filtritele, vali lõhna- ja värvainevabad, minimalistliku koostisega ning kindlasti parabeenivabad tooted.

‍

Kas päevitustooted vananevad või lähevad „halvaks“? Jah! Avatud tootel on tavaliselt märge PAO (nt 12M), eriti sooja vannitoa riiulil võivad koostisosad laguneda või muutuda ebaefektiivseks.

‍

Kas vegan või cruelty-free märgistusega toodetel on teistsugused koostised? Need välistavad loomset päritolu ained ja testimise, kuid riskikoostisosad võivad siiski sees olla – etiketti tasub ka selliste toodete puhul piiluda.

‍

Ole targem päevitaja – nahk (ja planeet) ütlevad sulle hiljem aitäh!

Maailm muutub, uued trendid ja teadusuuringud tulevad – aga üks reegel jääb: kui sind huvitab päriselt nii enda kui looduse heaolu, tee targalt ja teadlikult valikuid. Väike pingutus poes võib päästa sind nii põletustundest, vistrikelainega võitlemisest kui ka rannas rõõmsalt säravatest korallidest. Ja miks mitte teha juba täna ülevaatus oma iluriiulil, eriti kui keset suve leiad sealt vanu lahtise tupsuga tooteid või „juba ammu ei kasuta“ kategooria tuube?

‍

Kui tahad teada, kuidas hoida kuldset jumet võimalikult kaua, kuidas trendikaid „reef safe“ alternatiive leida või on vaja juhendit INCI-nimekirja dešifreerimiseks nagu tõeline detektiiv, siis hoia SalonLife silma peal! Või kui lähed päikesega sõbraks juba homme, vaata salonlife.com lehelt, millised salongid pakuvad kõige värskemaid ja ohutumaid päikesekaitsetooteid.

‍

Targalt päikeselisel rajal – su nahk (ja planeet!) tänab sind tulevikus päriselt.