Liigu sisu juurde

Maniküür ja pediküür

Sportlaste jalahooldus: Nipid, mis hoiavad jalgade tervise mängus

Sportlaste jalahooldus: Nipid, mis hoiavad jalgade tervise mängus

Kui mõelda sportimisele ja edule, kipub fookus sageli jääma suurele pingutusele, uutele isiklikele rekorditele või eriti vingetele tossudele. Vähe räägitakse sellest, kui palju tegelikult sõltub just jalgadest – nendest kahest väsimatust tööratsust, mis päevast päeva kogu su aktiivsuse enda peale võtavad. Alles mõni vill või ebameeldiv valu suudab meelde tuletada, et jaladki vajavad tarka hoolitsust. Ja eriti sportlaste maailmas võib jalatervise pisimagi detaili unustamine rajalt maha võtta.

‍

Võib-olla üllatab sind, et ligikaudu 25% kõigist spordivigastustest tabavad just jalgu. See pole lihtsalt väike “auk tallas”, vaid päriselt oluline teema, millega tasub sinulgi tegeleda, olenemata sellest, kas jooksed maratoni, lased palli väravasse või lihtsalt naudid pikki jalutuskäike. Uurime nüüd koos lähemalt, kuidas hoida jalad terved, tugevad ja kindlasti mitte paki kõige nõrgemaks lüliks.

‍

Kas sportlase jalg on tõesti teistmoodi?

Kui korraks mõtled sellele, mis koormuse jalad igas treeningus saavad – hüpped, pöörded, maandumised, kiired peatused ja samas kitsastes jalanõudes hõõrdumised – siis saad aru, et see pole kaugeltki lihtne elu. Jalad peavad sind kandma igas situatsioonis, iga kiirenduse ja pidurduse juures, ilma et nende tööks viivukski aega antaks. Pole imestada, et erinevad alad pakuvad erinevaid väljakutseid: jooksja tunneb villasid ja tumedaid küüsi, tantsija või korvpallur maadleb paksendite ja lõhedega.

‍

Ja kui oled tihti avalikes duširuumides või higistad usinalt, suurenevad näitajad nagu jalaseen ja liighigistamine – kolmandik sportlastest (!) on sellega kimpus. Mõtle, millise jackpot’i see loob, kui igapäevaselt pisiasjadele ei mõtle.

‍

Mured, mis hiilivad – sportlase tüüpilised jalaprobleemid

Ennekõike, olgem ausad: mõni “üllatus” tabab sind just siis, kui seda kõige vähem ootad. Vill uutes sussides, must küüs peale tempokat jooksu, tüütu kihelus varvaste vahel... Mis kõiki neid muresid ühendab?

‍

  • Villid, hõõrdumised ja kuumad kohad (“hotspotid”) – Peamiselt jooksjatel, jalatsi vahetajatel, niiskes ja soojas.
  • Nahapaksendid, lõhed ja kare nahk – Tantsijad, korvpallurid ja jalgpallurid saavad siit sageli osa.
  • Küüneprobleemid – Mustad, paksenenud, sissekasvanud küüned (või küüneseen, mis salaja ligi hiilib).
  • Jalaseen ja liigne niiskus – Tihti pärast ühist dušši või siis, kui jalatsid ei kuiva piisavalt.
  • Jalalaba valu, lampjalgsus või muud pinged – Need võivad välja lüüa alles pika trenni järel.

‍

See ei tähenda, et su sport peab lõppema, kui mõni neist välja ilmub – pigem vastupidi! Ennetus päästab päeva, ja vahel ka hooaja.

‍

Igapäevased sammud – lihtne rutiin elupäästjaks

Isegi kõige kiiremal treeningufännil on võimalik hoolitseda oma jalgade eest nii, et see ei võta rohkem kui paar minutit päevas. Sulle piisab tegelikult kolmest asjast:

  • Korralik pesu ja kuivatamine, eriti varbavahedest – Seen tahab just sinna pesa punuda, ning kui soovid selle kohta põhjalikumat infot ja nõuandeid, loe meie artiklit Kuidas tuvastada ja lahendada peanaha probleeme?, kus käsitletakse ka naha- ja seenhaiguste teemat.
  • Niisutamine ja jälgimine – Nahk ja küüned ei armasta ei liigniiskust ega kuiva keskkonda. Seenhaigustele kalduv sportlane võiks kasutada ka kaitsvat spreid või pulbrit.
  • Küüned õigesse mõõtu ja õigesti lõigatuna – Liiga lühikesed või valesti lõigatud küüned võib peagi kaasa tuua sissekasvu.

‍

Eks see natuke tüütu tundub, aga mõtle, kui palju aega säästad, kui ei pea jalanahka või küüsi taastama!

‍

Märka uusi muutusi varakult – see võib ära hoida trenni pausiaega!

‍

Kas tunned, et vajad inspireerivaid nõuandeid või professionaalset abi jalahoolduseks? Vaata kindlasti Kõik Tallinna salongid, kust leiad oma linna parimad spetsialistid!

‍

Enne ja pärast trenni – kuidas jalad õigesse “seisundisse” saada?

Soojendus ei ole ainult lihastele – ka jalad tahavad üles ärgata. Kasuta kiirelt massaažipalli või soorita mõned venitused, eriti kui oled just jooksu või hüppeid täis treeningule minemas.

‍

Kui väsinud tallad või tursed on sinu igapäevased kaaslased, anna neile peale trenni aega taastumiseks: kontrastvannid (külm/soe), massaažikreemid või lihtsalt jalad hetkeks kõrgemale kui ülejäänud keha. Ja muidugi – kui avastad villi või musta küüne, hoidkem puhtust ning vajadusel kata õigete vahenditega, mitte lihtsalt plaastriga suvalisest karbist.

‍

Kui mõni mure ei jäta rahule, on varane reageerimine palju targem kui “äkki läheb ise mööda!” ootamine.

‍

Jalanõud ja sokid – tõeline võidurelv

Üks kõige lihtsamaid (aga sageli unustatumaid) trikke on õige jalanõude ja sokimaterjali valik. Üks jalats pole kunagi kõigi spordialade jaoks parim – proovi valida selline, mis arvestab just sinu treeningu tüübiga ja jalakuju iseärasustega.

‍

Mida jälgida?

‍

  • Suurus – liiga suur või väike jalats lihtsalt kutsub villi ligi.
  • Tald, toestus ja vajadusel vahetallad või ortoosid – need võivad lihastele ja liigestele pakkuda just seda tuge, mida vajad.
  • Sokkide puhul eelista kahte kihti ja tehnilist materjali, mis juhib niiskuse eemale (unusta tavapuuvill!).
  • Jalanõusid pese, tuuluta ja uuenda piisava regulaarsusega – kulunud sisetald on avatud väravaks bakteritele ja seentele.

‍

Fun fact: õigesti valitud spordijalatsid võivad vähendada vigastuste ohtu lausa kolmandiku võrra! Kui tahad veel nutikaid nõuandeid õige jalanõu ja jalatsihoolduse kohta, kasuta kindlasti meie juhendit Õige spetsialisti valimine, kus on ka soovitusi jalatsite osas.

‍

Vigastuste ennetus on sinu salarelv

Jalahooldus pole midagi, mis käib ainult pärast treeningut või siis, kui juba valu tunned. Mida rohkem jõu- ja stabiilsusharjutusi varvastele ja jalalabadele jõuad teha, seda tugevam kogu süsteem lõpuks on. Võid üllatuda, kui olulist rolli mängivad plantaarfastsia või väiksed tasakaalulihased vigastuste vältimisel!

‍

Harjuta venitusi, tuuluta regulaarselt jalatseid ning desinfitseeri treeningmatte ja -palle. Ära unusta puhkust – see on taastumise alustala ka kõige suuremas motivatsioonihoos.

‍

Kui mõni häda kipub korduma, leia pigem varem kui hiljem üles spetsialist, kes oskab aidata õigesti taastuda. Pole mõtet kangelast mängida!

‍

Otsid professionaalset jalahooldust? Tutvu pediküür Tallinnas teenustega ja leia kogenud spetsialist, kes toetab sind igati!

‍

Kas spetsialisti juurde tasub alati minna?

Tihti piisab kodusest hooldusest, kuid siin on mõned märgid, mille puhul võiksid julgelt abi küsida:

  • Valu, mis ei allu puhkusele ega kodustele võtetele
  • Villid, marrastused, mis ei parane või segavad igapäevast liikumist
  • Silmatorkavad nahamuutused, tugev lõhn või intensiivne sügelus
  • Sissekasvanud küüs, millega ise enam hakkama ei saa

‍

Kui valid professionaalse pediküüri, saad boonusena veel ennetava nõu ja vajadusel suunamise edasi füsioterapeudi või arsti juurde.

‍

Esmaabi: kiired võtted kui midagi juhtub

Elu on seiklus ning spordis võib juhtuda nii mõndagi ootamatut. Kui miskit läheb viltu, tee nii:

  • Vill: pese, kuivata ja kata spetsiaalse geelplaastriga.
  • Marrastus: puhasta hoolikalt, kata kerge sidemega.
  • Must küüs: leevenda külma vanniga, vajadusel pöördu arsti poole.
  • Esmaste seennähtude korral: ära jää ootama, proovi apteegis müüdavaid tõestatud ravivahendeid.

‍

Müüt või tõde? Uuri enne, kui eksperimenteerid!

Äädika- või soodavann, “imetegejad” kodukreemid või sokid – kõike on netis laialt pakkuda. Aga kas need ka päriselt toimivad? Tõestatud edukus peitub siiski:

  • Õigetest (hingavatest ja kahekihilistest) spordisokkidest
  • Jalatsite korralikust hooldusest ja korrapärasest vahetamisest
  • Reeglipärasest pesust-kuivatamisest

‍

Kui miskit tundub liiga hea, et olla tõsi, usalda pigem spetsialisti või tõenduspõhist teadmist – jalad tänavad hiljem!

‍

Lühivastused populaarsetele küsimustele

Kui tihti peaks sportlane jalatseid vahetama? Korra aastas või iga 600–800 jooksukilomeetri järel – jälgi kulumismärke!

‍

Kui kaua jalavigastuse ajal puhata? Tavaliselt paar päeva jälgimist. Kui olukord ei parane, pöördu arsti poole.

‍

Kas sportlasele sobib tavaline pediküür? Eelista professionaalset jalahooldust, sest see arvestab aktiivse inimese spetsiifikat.

‍

Mis sokimaterjal on parim? Tehniline mikrokiud või meriinovill, mis hoiab niiskuse eemal ja vähendab hõõrdumist.

‍

Kas äädikavann aitab jalaseene vastu? Vaid kergetel puhkudel, tõsise või korduva mure puhul eelista apteegitooteid.

‍

Terved jalad = rohkem vabadust ja sportlikku rõõmu

Tugevad jalad on sportlase parim saladus, kuid selleks, et nad sind ka kaugele viiksid, on vaja veidi tähelepanelikkust iga päev. Regulaarne hooldus, õiged jalanõud ja vajadusel professionaalne tugi loovad kindla aluse, et võid end julgelt panna proovile uusi eesmärke püüdes.

‍

Miks mitte võtta tänast õpetust kui head põhjust end premeerida – mõnus jalavann, taastav massaaž või hoopis aeg salongi professionaali juurde? Kui vajad häid soovitusi või tahad juba nüüd spetsialisti juurde pöörduda, ava SalonLife avaleht ning leia omale lähim jalahooldus.

‍

Psst! Järgmises blogis räägime juba sellest, kuidas lahendada kõige tuntumaid jooksjajalasid ja miks mõni trendikas jalahooldusvahend päriselt toimib (või mitte). Hoia silm peal ja astu enesekindlalt järgmisele treeningule vastu!

Allikad

Selle artikli faktiväited on üle kontrollitud järgmiste allikate põhjal.

  1. PubMed

Artikkel on avaldatud:

Henry Paala

SalonLife

Henry Paala on SalonLife'i looja ja tegevjuht, kellel on varasemalt olnud ka oma ilusalong, kuid kes täna aitab igapäevaselt tuhandeid Eesti salonge ja ilutegijaid nii nõu kui ka jõuga.