Kanna- ja tallanahkade hooldus: kuidas vältida kuiva ja karedat nahka?

Kas tõmbad plätud jalga ja avastad, et kannad meenutavad pigem kõvakoorikut kui siidist nahka? Või ärkad hommikul ja mõtled, kas voodi on täis liivapuru... aga tegelikult see kõik ongi sinu enda jalgadelt pärit? Ära muretse – sa pole kaugeltki ainus! Uuringud näitavad, et rohkem kui viiendik täiskasvanutest on aeg-ajalt hädas just kuiva ja kareda jalanahaga. Hea uudis on see, et pehmed ja hoolitsetud jalad pole mingi ulme, vaid täiesti saavutatav eesmärk. Kuidas? Võta aega ja loe edasi – enne kui arugi saad, on su jalad valmis nii sandaalideks kui šikiks salongipildiks.

‍

Otsid spetsialisti abi või soovid oma jalgadele pakkuda midagi erilist? Vaata kindlasti Kõik Tallinna salongid ja leia oma linna parim jalahooldaja!

‍

Kus kare nahk päriselt alguse saab?

Mõne jaoks on see tüütu “vananemisasi”, aga tegelikult võib kuiv ja paksenud taldanahk üllatada kõiki – aktiivsetest teismelistest kuni hõivatud kontoriinimesteni. Sellel on mitmeid põhjuseid:

Naha loomulik uuenemine aeglustub tasapisi, vanusega, kuid samal ajal saavad jalad päeva jooksul kõige rohkem vatti. Kõndimine, seismine ja vale jalanõu koguvad salaja lisastressi, eriti kui armastad kitsaid või sünteetilisi kingi või kui jalad higistavad pidevalt.

‍

Ja muidugi ilm – lõpuks pole vahet, kas on kõledalt kuiv talv või lõõskav suvi: külm, kuum või õhu kuivus “sööb” niiskuse nahast välja. Ärme unusta ka kiiret elutempot, kus jalahooldus kipub tihti pühapäevaseks rituaaliks jääma… kui sedagi. Kui veel lisada sellised nüansid nagu mõni eelsoodumus (nt ekseem, vitamiinipuudus või diabeet), on nahk juba eos suuremas ohus.

‍

Kui soovid lisateavet nahahoolduse kohta, eriti kuidas kohandada hooldust vastavalt nahatüübile ja aastaaegadele, leiad kasulikku infot meie Sesoonse näohoolduse artiklist.

‍

Kuidas oma jalad hädas ära tunneb?

Sul pole vaja doktorikraadi, et märgata ohumärke. Piisab, kui võtad aega ja süvened – nii sõna otseses mõttes! Esimesed märgid tulevad tihti peale pesu, kui nahk tundub kiskuv ja ebamugav. Seejärel võib märkida ketendust, eriti kanna või suure varba ümbruses, ning mõnel tekivad lausa väikesed praod, mis end vahel ka valusalt meelde tuletavad.

‍

Kui nahk veritseb või on põletikuline, pöördu arsti poole ega proovi koduseid vahendeid.

‍

Kõigele vaatamata – pehmed tallad on täiesti saavutatavad

Pole tarvis pediküürioskusi, et jalad oleksid mõnusad ja siidised. Tegelikult aitab juba lihtne ja kindel harjumus, mis ei nõua rohkem kui paar minutit päevas. Milline siis oleks tõeliselt tõhus “jalapäev”?

‍

Alusta pesuga. Mitte tulise vee all, vaid mõnusa soojaga. Kasuta õrna, niisutavat puhastusvahendit ja jäta harjastamine päeva vahele. Pärast pesemist kuivata jalad leebe patsutusega – ära hõõru, muidu saad hoopis ärritunud naha. Eriti oluline on kuivatada varvaste vahelt, sest niiskus võib olla sealt kiirelt teel väiksema jalaseene juurde.

‍

Seejärel niisuta! See sõna on jalahoolduses kuld. Toida nahka paksu uurea- või sheavõirikka kreemiga (või mõne muu spetsiaalse jalakreemiga) kohe pärast pesu – nii lukustad niiskuse naha sisse. Ja ole järjepidev, tee seda vähemalt kord päevas. Hakkad kohe märkama vahet!

‍

Lase jalgadel vahel “hingata”. Ära topi neid hommikust õhtuni sokkidesse, vaid jaluta kodus aeg-ajalt paljajalu.

‍

Kui tahad veelgi kiiremat edusammu, siis joo piisavalt vett – isegi kõige kallim jalakreem on võimetu, kui keha sisemiselt janune on!

‍

Proovi ka professionaalseid jalahoolduse teenuseid – Massaaž Tallinnas aitab vereringet ergutada ja naha seisundit parandada!

‍

Kuidas valida õigeid vahendeid?

Jalakreemid on põhivara. Kui sa tahad täpselt teada, mida vaadata, vali selline, kus on sees uureat, sheavõid või glütseriini – need aitavad hoida nahka pehme ja niisutatuna. Kui asi nõuab turgutust ööseks, sobivad ka looduslikud õlid (nt avokaado- või kookosõli), mida võid kanda jalgadele paksu kihina ja tõmmata sokid jalga.

‍

Nii pimsskivi kui spetsiaalsed viilid aitavad paksenenud nahka õrnalt eemaldada, kuid ära lase endal hoogu minna – 1-2 korda nädalas on küll ja veel. Liigselt tehes tekib nahal hoopis kaitsekiht, mis pakseneb veelgi.

‍

Kui meeldib midagi “looduslikku” ja omatehtut, proovi suhkru- või soolakoorijaid, piimhapet või glükoolhapet sisaldavaid kreeme. Nendel on eriti mõnus efekt, kui teha neid leebe massaažina duši all.

‍

Eksperdid soovitavad eelistada siiski spetsiaalseid jalakreeme, mitte kätekreeme – sest jalad on teistsuguse nahaga kui peopesad. Lisainfot efektsete koostisosade ja kasutusnõuannete kohta leiad meie postitusest Efektiivsed kätekreemid ja koostisained.

‍

Lihtsad kodused trikid – proovi juba täna!

Kodune jalahooldus pole midagi keerulist – tulemus võib olla isegi väikese spa’ga võrreldav! Siin mõned lemmikud väike-retseptid, mida kohe katsetada:

• Leota jalgu 10–15 minutit soojas vees, lisades sinna natuke meresoola, sorts piima ja paar tilka eeterlikku õli (näiteks lavendlit). Kogu korter lõhnab mõnusalt ja jalad on tõeliselt pehmed!
• Tee ise koorija: sega supilusikatäis suhkrut või soola meega ja oliiviõliga, masseeri jalatallad läbi, loputa leige veega.
• Proovi avokaado-maski: püreesta pool avokaadot, sega hulka veidi kookosõli ja mett, määri jalgadele, mähki toidukilesse ja hetkeks sokid jalga – 20 minuti pärast on nahk nagu beebil!
• Tee üleöö hooldus: määri jalgu paksult kreemiga ja tõmba jalga puhtad sokid. Hommikul võid vaadata, kuidas jalanahk on muutunud tunduvalt pehmemaks!
• Unusta ka massaaž – 5 minutit tugeva survega pöidlaga mõjub vereringele ja parandab naha seisukorda.

‍

Kõige suuremad ämbrid, mida vältida

Kui oled juba müstilisel moel avastanud, et kannad on valusad, lõhenenud või veritsevad, siis ära hakka nühkima ega lõikama – see teeb hullemaks. Ära kasuta tugevaid koorijaid rohkem kui ette nähtud ning eelista alati spetsiaalseid jalavahendeid näo- või ihupiima asemel. Kui pead veetma pikki tunde kinnistes jalanõudes, jälgi, et sokid oleksid alati kuivad ja jalanõud korralikult õhutatud.

‍

Kui nahk juba lõheneb või veresooned kergesti veritsevad, on aeg kasutada apteegdikreeme (näiteks uurea või dekspantenooliga) ning vajadusel plaastrit hõõrdumise vähendamiseks. Kui olukord pole nädala-paariga paranenud, otsi abi spetsialistilt – eriti kui kuulud riskigruppi, näiteks diabeetikute hulka.

‍

Kas kõik ikkagi toimib? Müüdid vs tegelikkus

Levinud on arvamus, et katkised, kõvad kandadega jalad on vaid vanainimeste teema – tegelikult ei hooli kuiv nahk vanusest! Samuti pole kodune hooldus kuidagi kehvem, kui oled järjepidev – vahel piisabki ainult igapäevasest kreemitamisest, et kogu olukord muutuks. Pimsskivi ja viil ei pruugi igal nädalal vajalik olla: liigse koorimise asemel usalda oma naha tunnet ja vajadusi, mitte “internetitarkust”.

‍

Mõni küsimus veel meeles mõlkumas?

• Kui tihti peaks jalgu niisutama? Parim on iga päev, eriti pärast pesu. Vajaduse korral hommikul-ja-õhtul!
• Kas noored peavad ka jalgu kreemitama? Muidugi! Aktiivne päev ja kuiv õhk teevad kahju igas vanuses.
• Kas pimsskivi on kohustuslik? Ainult juhul, kui tõesti on paksendusi. Sellega ülepingutamine võib teha karuteene.
• Millised haigused võivad mõjutada naha kuivust? Peamistena: diabeet, ekseem, psoriaas, kilpnäärmeprobleemid, vitamiinipuudus.
• Kuidas vältida tõsiseid probleeme lõhenenud kandadega? Ära hõõru, kasuta spetsiaalseid salve, hoia jalad puhtad ja kaitstud, vajadusel otsi abi.

‍

Jalad on sinu “teine süda” – hoia neid hästi!

Kui mõni samm on pingelisem kui teine või jalad meenutavad liiga sageli liivakarva kõrbemaastikku, on aeg alustada uue rutiiniga. Sile, pehme ja elastne tallanahk paneb sind end hästi tundma nii kodus, rannas kui kontoris. Kui tahad midagi erilist ja tunned, et kodune rutiin ei paku väärt spa-kogemust, siis piilu kindlasti SalonLife avalehte – ehk ootab sind juba uus lemmik, kes kingib jalgadele värske hingamise.

‍

``blockquote Otsi salonge, kus pakutakse spetsiaalselt jalahoolduse teenuseid, näiteks pediküüri või massaaži, kas Tartus või Pärnus. Astu samm oma jalataldade heaolu suunas juba täna! ``

‍

Järgmisel korral sukeldume koduse spa-pediküüri maailma ja räägime, kuidas muuta tavaline pesukausiõhtu tõeliseks hellituseks. Seni aga – hoia jalad sõbralikult pehmete ja rõõmsatena!