Liigu sisu juurde

Esteetilised protseduurid

Keemilised koorimised: kõik, mida tahaksid teada (aga pole seni julgenud küsida)

Keemilised koorimised: kõik, mida tahaksid teada (aga pole seni julgenud küsida)

Oled kohanud kedagi, kelle nahk näeb ühtäkki maru värske ja peaaegu “photoshopitud” välja? Või lugenud lugu, kuidas Hollywoodi staarid vannuvad keemiliste koorimiste nimele, samas kui kuskil seltskonnas kõlab jutt “nahk kestendas mitu nädalat ja oli hullult valus”? Tõde on tegelikult hoopis põnevam ja palju mitmetahulisem! Keemiline koorimine võib olla tõeline game changer ― aga vaid siis, kui valid selle targalt ja leiad just enda nahale sobiva protseduuri.

‍

Vaatame selle artikliga koos, mis keemilise koorimise telgitagustes päriselt toimub: millised erinevad tüübid üldse olemas on, kellele need sobivad, mismoodi salongis protsess käib ja milliseid tulemusi päriselt oodata. Kõige lõpuks torkame nõelaga läbi mõned levinud müüdid. Ja jah – Ameerika Ühendriikides tehakse sel moel nahka aastas säravamaks enam kui 1,3 miljonit korda!

‍

Mis on keemiline koorimine ja miks seda üldse teha?

Kujuta ette, et annad oma nahale võimaluse värskeks alguseks. Keemiline koorimine tähendab nimelt seda, et spetsiaalse happega lahus eemaldab naha pealispinnalt (või vajadusel sügavamatest kihtidest) väsinud rakud, paljastades nende alt täiesti uue ja palju ühtlasema kihi. Pärast hooldust võid avastada:

  • naha silenenud struktuuri ja väiksema poorisuse,
  • vähenenud pigmendilaigud ja aknearmid,
  • säravama ja ühtlasema jumega naha.

‍

See erineb näiteks mehaanilisest koorimisest (kus graanulid “lihvivad” nahka) või ensüümkoorimisest (mis ründab surnud rakke hoopis näiteks puuviljaensüümidega). Keemilise koorimise peamine pluss? Happed tungivad täpselt sinna, kus neid kõige rohkem vaja ― ja seda juba alates 19. sajandist, kui protseduure alles luksuseks peeti. Kui soovid teada erinevate koorimistega seotud hooldusnippe, vaata kindlasti meie artiklit Näohoolduse järjekord: millal mida kasutada?.

‍

Kerge, keskmine või põhjalik “reset”? Millist koorimist valida?

Enne kui tormad esimesse salongi, tasub teada, et keemilisi koorimisi on eri tugevusega ― igale naha väljakutsele leidub oma variant. Ja see muudab kogu protsessi hoopis vähem hirmutavaks!

‍

Pindmine koorimine on justkui kiire värskenduskuur. Sobib sulle, kui tahad kiiret sära või tegeled pindmiste probleemidega nagu tuhm jume. Epidermise ehk naha pealiskihi uuendamine tähendab lühikest taastumisaega (1–7 päeva), mõnedel tekib natuke punetust või kerge kestendus, kuid see möödub kiiresti.

‍

Keskmise sügavusega koorimine läheb juba sügavamale ja on abiks, kui vanusega on tekkinud plekke, arme või peenemaid kortse. Paranemine kestab pisut kauem, tavaliselt 7–14 päeva, ning vahepeal võib peegel näidata veidi punetavamat või isegi “uus nahk on tekkimas” vaatepilti.

‍

Sügav keemiline koorimine on kangem kraam, mõeldud raskematele juhtudele, nagu sügavad armid ja vananemismärgid. Jah, taastumine võtab aega nädalaid ja vahel isegi paar kuud, ent tulemused on vaieldamatult kõige silmatorkavamad ning püsivad kõige kauem.

‍

Võta arvesse: mida tugevam on koorimine, seda suuremat muutust võid loota, kuid potentsiaalsed kõrvalmõjud nõuavad juba hoolikamat järelvalvet. Aga sellest veidi hiljem...

‍

Kuidas valida õige hape ja mis vahe on salongi ning koduse hoolduse vahel?

Kui sõbranna räägib AHA-st, Youtube soovitab BHA-d ja salongis mainitakse TCA-d, siis võib esmalt tunduda, et satud keemiaklassi. Tegelikult on kogu lugu palju lihtsam, kui kord juba loogika selgeks saab:

  • AHA (alfa-hüdroksiidhapped), nt glükool-, piim- või mandelhape: ideaalne väsinud, kuiva või pinnakuiva naha turgutamiseks.
  • BHA (beeta-hüdroksiidhape), eriti salitsüülhape: sõbraks kõigile, kelle nahk on rasune, poorne või kipub vistrikke tekitama.
  • TCA (trikloroäädikhape): universaalsõdalane, mida kasutatakse sageli pindmises või keskmise sügavusega koorimises – sügavamate pigmentimuutuste ja armide puhul, kuid tugevamad TCA koorimised on juba meditsiiniline protseduur ning neid teostatakse ainult professionaali järelevalve all.
  • Fenoolhape: väga sügav ja riskantne koorimine, mis nõuab sageli anesteesiat ning mida tehakse peamiselt meditsiinilistes tingimustes; Eestis kasutatakse seda äärmiselt harva ning tavalises ilusalongis see ei ole kättesaadav ega ohutu protseduur.
  • Jessner’s lahus: kombo, mis teeb koos rohkem kui ükski hape eraldi – näiteks tõhus akne vastu.
  • Puuviljaensüümid: õrn, looduslik ja tihti just tundlikule nahale valitud variant.

‍

Kodus võid proovida madalama kontsentratsiooniga AHA- või BHA-maske, kuid salongikoosolekud on kindlalt tõhusamad ja ka turvalisemad. Miks? Spetsialist tagab, et happed oleks täpselt sinu vajadustele sobiva tugevusega, jälgib protsessi ja reageerib kohe, kui midagi peaks valesti minema. Koduseid tugeva kontsentratsiooniga või professionaalseks kasutamiseks mõeldud happelahuseid ei tohi ise proovida – kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Liiga tugev kodune protseduur võib lõppeda punetava ja õrna nahaga mitmeks päevaks... Kui soovid lugeda, kuidas õigesti nahka kodus hooldada pärast koorimist, tutvu kindlasti Näohoolduse igapäevase rutiiniga.

‍

Kellele mis keemiline koorimine sobib?

Mõtled just nüüd: “Aga kas see on tegelikult mulle ka?” Väga hea küsimus! Siin on olulised nii naha seisukord kui ka tüüp ning mõnedel võib aidata hoopis eksperdi konsultatsioon.

‍

  • Kui põed vistrikke, komedone või “täitmatuid” poore, on BHA sinu liitlane – pindmise, mitte-tõsise akne puhul võib see aidata.
  • Pigmentatsioonilaikude või melasma korral vali AHA või TCA, sõltuvalt laigu sügavusest.
  • Vanad aknejärgsed jäljed, armikesed ja väga suured poorid võivad tellida keskmise või sügavama koorimise.
  • Päikesekahjustused ja esimesed kortsud alluvad sageli hästi pindmisele või keskmisele hooldusele, eriti AHA või TCA baasil.

‍

Kindlasti pea meeles: heledam nahk talub tugevamaid koorimisi paremini, kuid tumedama jumega on riskid pigmentatsioonihäireteks alati olemas. Mõnikord piisab väga õrnast koorimisest – peaasi, et spetsialist aitab otsustada. Samuti on teatud protseduurid vastunäidustatud, näiteks värske herpes, põletikuline või väga tugev aktiivne akne (sellisel juhul konsulteeri kindlasti esmalt arstiga!), või hiljutised agressiivsed näohooldused. Ja rasedad, teid palume mõneks ajaks pausile!

‍

Kui oled Tallinnas või Tartus, võid mugavalt valida juuksuri, kosmeetiku või ripsmetehniku või teisi iluteenuseid spetsialisti käest just endale sobivas piirkonnas.

‍

Otsid usaldusväärseid iluteenuseid? Vaata kindlasti SalonLife.com - tegemist on mugava platvormiga erinevate salongide ja spetsialistide leidmiseks nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus. Leia oma järgmine iluhooldus lihtsalt ja turvaliselt!

‍

Mida oodata salongis? Ja kuidas end ette valmistada?

Kõik algab konsultatsioonist. Spetsialist hindab sinu naha toonust, paksust, tundlikkust ja kuulab sinu ootusi. Koos leitakse sobiv lahus: kas õrnalt turgutav AHA, tõhusam TCA või hoopis midagi kolmandat.

‍

Protseduuri sammud tulevad ligikaudu nii:

  1. Nahk saab sügavpuhastuse.
  2. Hape kantakse õhukese kihina peale ja see võib natuke kipitada – täiesti normaalne!
  3. Vajadusel neutraliseeritakse protsess, kantakse nahale rahustav toode.
  4. Lõpus saad kaasa täpsed juhised, kuidas järgnevatel päevadel oma naha eest hoolitseda.

‍

Ettevalmistusega võiks alustada juba nädal enne salongikülastust. Tugevad nahka ärritavad toimeained (nt retinool), päikese käes lesimine ja muud invasiivsed protseduurid peaks selleks ajaks pausil olema, et vältida ootamatut ülitundlikkust. Julgusta oma nahka puhkama ja hoia hooldusrutiin minimalistlikuna.

‍

Mis tulemusi oodata? Millal maagia algab?

Esmalt: ükskõik, millise keemilise koorimise valid, tulemused on väga suure tõenäosusega märgatavad – ning mitte ainult sinu, vaid ka sõprade jaoks! Uuringute andmetel on väga suur osa klientidest rahul oma nahatekstuuri muutusega pärast protseduuri.

‍

Tavaliselt võid loota:

  • sileda ja ühtlase naha tekstuurile,
  • armide, pigmentatsiooni või laigukeste nähtava vähenemise,
  • säravale ja pehmemale nahale juba nädalate pärast (või pindmisega isegi kiiremini).

‍

Kuid siin on väike konks: sügav kahekümneaastane “noorenemine” või väga sügavate armide täielik kadumine jääb siiski ilukliinikutele või mõnele teisele meetodile. Ja kõik tulemused ei ilmne üleöö – vahel tuleb veidi kannatlikkust varuda.

‍

Oma rolli mängib ka protseduuride tihedus. Pindmist võib teha iga 4–8 nädala tagant, tugevamat miinimum kord aastas. Kuula spetsialisti (ja ka oma naha) tagasisidet!

‍

Kuidas kaasnevaid riske ja kõrvalmõjusid ennetada?

Väike kipitus, tuhm punetus ja õrn kestendus on tegelikult üsna tavaline – see kõik käib mängu juurde. Tõsisemad mured tekivad pigem siis, kui protseduur oli liiga tugev või midagi läks valesti:

  • Sügavad põletused või laigud võivad tekkida juhul, kui keemiline koorimine läks liiga sügavale või happelahus oli liiga tugev.
  • Tumedamal nahal võib esineda hüperpigmentatsiooni (laikude kujul).
  • Kui tekib villide moodustumine, tugev valu, meeletu kestendus või muutused ei taandu ühe-kahe nädalaga, pöördu kindlasti spetsialisti poole.

‍

Kuldreeglid pärast hooldust (usaldusväärse tulemuse nimel)

Esimesed päevad pärast protseduuri rõõmustavad minimalistlikku kosmeetikakotti: vähem on enam! Ära kasuta aktiivseid toimeaineid, retinooli või muid koorivaid tooteid. Parimad kaaslased on:

  • leebe puhastusvahend,
  • korralik niisutaja ja
  • tõhus päikesekaitse (vähemalt SPF30, päikese eest võiks esialgu üldse varjus olla).

‍

Vältida võiks ka rasket sporti, sauna ja kuumasid vanne – vähemalt kaks päeva –, et aidata nahal rahulikult taastuda.

‍

Kui midagi tundub kahtlast või tulemused ei vasta ootustele, ära jää üksi muretsema – otsi üles sama spetsialist, sest koos on muresid alati lihtsam lahendada.

‍

Müüdid ja kõige põletavamad küsimused

  • Kas keemiline koorimine sobib igale nahale? Kõigile võib, aga alati tuleb arvestada individuaalsete riskidega – tundliku või väga tumeda naha puhul tee enne konsulteerimine kindlasti ära.
  • Kas protseduur on valus? Võib tunda kipitust või õhetust, kuid tugev valu pole normaalne.
  • Kas kodune ja salongis saadav tulemus on samaväärsed? Ei ole. Salongis on happed oluliselt tugevamad ja ohutumad, sest spetsialist jälgib kõike pidevalt.
  • Kas tulemus on kohe näha? Pindmise keemilise koorimisega võib muutus paista juba paari päevaga. Sügavamad tulemused ilmuvad paari nädalaga.
  • Kas mu nahk muutub püsivalt õhemaks? Ei – pigem vastupidi, keha toodab protsessi käigus uut, tugevamat nahka.
  • Kas ma pean kestendama? Kõik sõltub happe tüübist ja sinu nahast – mõni kestendab, mõni üldse mitte.

‍

Kas minna või mitte minna? Sinu järgmised sammud

Kui mõtled, kas keemiline koorimine võiks olla sinu naha “salarelv”, siis konsulteeri vähemalt korra professionaaliga. Tähtis on mõista, et iga naha lugu on erinev ning ükski protseduur pole universaalne imevahend.

‍

Võta julgesti ühendust salongiga, räägi ausalt oma ootustest ja võimalikest hirmudest, ning järgi spetsialisti juhiseid! Pea meeles ka järgmist: terved muutused sünnivad siis, kui oled järjepidev, järgid hoolikalt järelhooldust ja kasutad ustavalt päikesekaitset.

‍

Ja kui juba tunned, et oled valmis andma oma nahale võimaluse särada, siis vaata SalonLife.com – sealt leiad kõige usaldusväärsemad salongid ja professionaalid. Võib-olla on järgmise “särava naha saladus” just mõne salongi ukselävel ootamas.

‍

Faktinurk: Kas teadsid, et keemiline koorimine on maailmas üks kolmest kõige populaarsemast näohooldusest? Näiteks USAs tehakse igal aastal üle 1,3 miljoni protseduuri!

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on AHA ja BHA hapetel?

AHA ehk alfa-hüdroksiidhapped, näiteks glükool- või piimhape, sobivad väsinud, kuiva või pinnakuiva naha turgutamiseks. BHA ehk salitsüülhape sobib pigem rasusele, poorsele või vistrikutele kalduvale nahale. Valik sõltub sellest, mis on sinu naha peamine mure.

Kui kaua kestab taastumine keemilisest koorimisest?

Pindmisest koorimisest taastud kiiresti, tavaliselt 1–7 päevaga, kaasneda võib kerge punetus või kestendus. Keskmise sügavusega koorimine vajab 7–14 päeva ja sügav koorimine isegi nädalaid või kuid. Mida sügavam koorimine, seda silmatorkavam tulemus, aga ka seda pikem taastumisaeg.

Kas keemilist koorimist saab ise kodus teha?

Kodus võib proovida madalama kontsentratsiooniga AHA- või BHA-maske, kuid need on tunduvalt õrnema toimega kui salongiprotseduurid. Tugeva kontsentratsiooniga või professionaalseks kasutamiseks mõeldud happelahuseid ise proovida ei tohi, sest kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Salongis jälgib spetsialist protsessi ja reageerib kohe, kui midagi läheb valesti.

Kellele keemiline koorimine ei sobi?

Keemiline koorimine ei sobi värske herpese, põletikulise või väga tugeva aktiivse akne korral – sellisel juhul tuleb enne kindlasti arstiga nõu pidada. Ka rasedatel tasub protseduur mõneks ajaks edasi lükata. Tumedama nahatooniga inimestel on pigmentatsioonihäirete risk suurem, mistõttu sobib mõnikord paremini vaid õrn koorimine.

Kui tihti võib keemilist koorimist teha?

Pindmist koorimist võib teha iga 4–8 nädala tagant, tugevamat koorimist aga minimaalselt kord aastas. Sagedus sõltub sinu naha seisundist ja spetsialisti soovitusest. Kuula kindlasti ka oma naha tagasisidet, mitte ainult kalendrit.

Allikad

Selle artikli faktiväited on üle kontrollitud järgmiste allikate põhjal.

  1. sanfranciscoplasticsurgeryblog.com

Artikkel on avaldatud:

Henry Paala

SalonLife

Henry Paala on SalonLife'i looja ja tegevjuht, kellel on varasemalt olnud ka oma ilusalong, kuid kes täna aitab igapäevaselt tuhandeid Eesti salonge ja ilutegijaid nii nõu kui ka jõuga.