Liigu sisu juurde

Maniküür ja pediküür

Diabeetikute jalahooldus: Miks iga väike samm loeb sinu tervise jaoks?

Diabeetikute jalahooldus: Miks iga väike samm loeb sinu tervise jaoks?

Oled sa mõelnud, kuidas jalgade eest hoolitsemine võib ühtäkki muutuda palju olulisemaks siis, kui avastad end diabeediga silmitsi seisvat? Võib-olla on see imepisike marrastus või ootamatu hõõrdumine – väikestest asjadest võivad kiiresti kasvada suured mured. Diabeetikute puhul on jalahooldus palju enamat kui lihtsalt mugavus või esteetika. See on elutähtis! Uurime koos, mis teeb diabeetiku jalad nõnda eriliseks ja kuidas saad neid igapäevaselt kaitsta.

‍

Diabeet ja jalad – nähtamatu riskiala sinu igapäevaelus

Diabeediga võivad jalad anda endast märku väga erilisel moel, vahel ka siis, kui sa seda ei märkagi. Asi pole ainult selles, et jalad aeg-ajalt “surisevad” või külmetavad. Aja jooksul võib kõrge veresuhkur mõjutada su jalgu kahel rindel: närvid muutuvad tundetuks ja verevarustus aeglaseks. Kujutad ette, et jalale tekib väike vill – aga sa ei tunne seda ega näe seda õigel ajal, sest tunne on tuhmunud? Just nii lihtsad “pisiasjad” võivad pöörata igapäeva pea peale. Väikestest villidest või lõhedest saavad haavandid, mis paranevad aeglaselt ja võivad tuua endaga kaasa tõsiseid tüsistusi.

‍

Räägime otse: kuni kolmandikul diabeetikutest tekib elus vähemalt üks jalaprobleem, mis vajab arsti või spetsialisti abi. Seda enam, et umbes 85% diabeetikutega seotud amputatsioonidest saab alguse ühest märkamatust jalavigastusest. Hirmutav? Teadmised ja lihtsad igapäevased harjumused annavad sulle jõu hoida oma jalad võimalikult tugevad ja terved.

‍

Igapäevased jalarituaalid – su suurim kindlustus

Aga mida saad sina kohe täna oma jala kaitseks ette võtta? Saladus peitub rutiinis, millest võib kujuneda harjumus, mis kaitseb sind kogu elu.

‍

Alusta igast päevast väikese “jalaseirega”. Võta kasvõi hetk hommikul või õhtul, et oma jalgu korralikult üle vaadata. Pööra tähelepanu igale punetusele, lõhele, väikesele villile või tursele. Kui sa ise ei näe jalgu hästi, kasuta abiks peeglit või palu kellelgi pereliikmetest aidata. Kui märkad midagi uut või ebatavalist, jälgi seda hoolikalt iga päev.

‍

Jalgade puhtuse eest hoolitsemine on eriti tähtis. Kasuta pesemisel leiget vett ja õrna pesugeeli – kuum vesi võib nahka kuivatada või tekitada väikeseid põletusi, mida sa ehk tundma ei pruugigi. Pärast pesemist kuivata korralikult, eriti varvastevahelt – niiskust ihkavad sinna kohe bakterid ja seened! Täpsemalt jalapesu ja hoolduse kohta saad lugeda ka meie juhendist Kuidas õigesti juukseid pesta? Professionaalide nõuanded, sest hooldus algab alati õigest rutiinist.

‍

Niisutav kreem on diabeetiku jalgadele nagu väike “turvavöö”, ent kanda seda varvaste vahele pigem ei soovitata. Liigne niiskus seal võib teha karuteene ja avada ukse seeninfektsioonidele. Sammu täpsust jätkates hoolitse ka küünte eest: lõika need õigesti ja otse, ära jäta teravaid nurki, sest just sinna tekivad kõige sagedamini sissekasvanud küüned.

‍

Kui oled kord juba need käigud ära teinud, on järg sokkide ja jalanõude käes. Kontrolli iga päev, et need oleksid puhtad, mugavad, ilma õmblusteta ning jalatsi sees poleks liiva või kivikesi, mis võivad hõõruda. Väike vill võib mõne päevaga muutuda suuremaks haavandiks, kui sellele õigel ajal ei reageeri!

‍

Kodused lahendused? Mõnikord on “mitte-midagi-tegemine” hoopis kõige targem

Kui räägime diabeetiku kodusest pediküürist või “kiirabi-nippidest”, siis tõde on lihtne: vähem on rohkem! Kodused habemenoad, kandlikud, keemilised koorijad ja teravad tööriistad on pigem “ei” nimekirjas, sest isegi pisike vale liigutus võib tekitada tõsise haava. Sama kehtib ka populaarsete konnasilmaplaastrite kohta – need võivad õrna diabeetiku nahka koguni põletada või nakatada.

‍

Mida siis teha? Õigem valik on pöörduda paksendite ja konnasilmadega professionaali poole ehk külastada jalaspetsialisti. Kui märkad punetavat, valulikku või tursunud kohta, tee sellest pilt ning võta ühendust perearsti või spetsialistiga. Ära jää ootama!

‍

Tootevalik ja abivahendid: Kuidas valida, mida jalgadele panna?

Apteegiriiulid on jalakreeme täis, aga diabeetiku jalad vajavad eriti õrna lähenemist. Otsi hüpoallergeenseid, lõhnavabu ja alkoholi mittesisaldavaid tooteid. Ära unusta – tugevad lõhnaained ja alkohol võivad su niigi tundliku naha veelgi kuivemaks või lausa põletikuliseks muuta.

‍

Kas oled kuulnud diabeetikutele mõeldud spetsiaalsetest sokkidest? Need on õmblusteta ja hingavad, survevabad ja valmistatud naturaalsetest materjalidest. Jalanõudega võiks reegel olla: pigem veidi laiem varbaosa kui kitsas king. Sisseehitatud pehmendusega tallad aitavad hajutada rõhku ja vältida hõõrdumist.

‍

Ja jalavannid! Unusta mullivannid või tundmatu temperatuuriga veed. Kui tahad jalgu leotada, testi alati käega, et vesi pole liiga kuum (diabeetik võib lihtsalt mitte tunda põletust) ning piira vanniaeg paari minutiga. Koorivaid keemilisi maske ja abrasiivseid viile kasuta ainult spetsialisti järelevalve all või pigem väldi üldse.

‍

Jalanõud, sokid ja kodused harjumused – igapäevased kangelased

Iga diabeetikust jala parim sõber on õigete jalanõude ja sokkide valik. Jalatsid, mis on liiga kitsad või kõvast materjalist, võivad põhjustada villide ja survepunktide kiiret teket. Seetõttu eelista mugavaid, laia varbaosaga ja pehme sisetallaga jalatseid. Ja kodus? Käi alati sussidega! Paljajalu kõndimine isegi vaibal võib põhjustada märkamatuid marrastusi.

‍

Sokid võiksid olla naturaalsetest materjalidest, tugevate soonikuteta ja iga päev vahetatud. Proovi vahetada ka jalatseid päevade lõikes, nii jagunevad kõndimisel survepunktid erinevalt ning riskitsoonid vähenevad. Kui otsid uut jalatsi- või sokivalikut, võimaldab SalonLife leht leida sobivaid pediküüri- ja jalahooldusteenuseid, mis aitavad valida just sinu jalale sobivad lahendused.

‍

Kui ostad endale uue kingapaari, kanna neid alguses järjestuselt lühiajaliselt ja jälgi, kas mingid alad hakkavad hõõruma või punetama.

‍

Millal on aeg pöörduda spetsialisti poole?

Kui jalale on tekkinud marrastus või haav, mis ei parane paari päevaga, on mõistlik võtta kohe ühendust jalaspetsialisti või perearstiga. Sama kehtib punetuse, turse, valu või palaviku korral. Diabeediga võivad väikesedki haavad muutuda kiiresti tõsisteks! Ja kui märkad, et varvas muutub külmaks või koguni tumedaks, ei oota – võta koheselt suund EMO-sse!

‍

Ka sagedasi ville, kalluseid või “suremistunnet” jalgades pole põhjust ignoreerida. Spetsialisti visiidi käigus saad nõu nii jalatsi, sokivaliku kui ka sobiva hoolduse leidmisel. Ja kui vajad profitasemel pediküüri, siis vali salong, kus on kogemus just diabeetikute jalaprobleemidega. Üks mugav viis sobiva spetsialisti leidmiseks on otsida maniküüri- ja pediküürisalongid Tallinnas või mujal Eestis läbi SalonLife platvormi.

‍

Väikesed igapäevased harjumused, suur vahe sinu elus

Ei, sa ei pea tegema titatantsu ümber voodi, aga üks natuke struktureeritum “kontroll-list” aitab hoida olukorda kontrolli all:

  1. Vere glükoosikontroll: see on kõige alus – stabiilsem suhkrutase = vähem tüsistusi.
  2. Suitsetamise vältimine: kõlab vana tõega, aga isegi “mõnikord” mõjutab see halbade jäsemete verevarustust ja aeglustab paranemist.
  3. Päevane liikumine: kasvõi jalutuskäik koridoris – aktiivne vereringe toidab kõike, ka jalgu!
  4. Soojad ja kuivad jalad: talvel eriti tähtis, sest niiskus ja külm soodustavad tüsistusi.
  5. Venita! Kui pead kaua istuma või seisma, võta regulaarselt väikest pausi jalgade sirutamiseks või liigutamiseks.
  6. Kui sa ise ei jaksa või ei suuda iga päev jalgu kontrollida, palu selleks abi – see on täiesti okei!

‍

Jälgi lihtsalt, et midagi oleks igal hommikul-pärastlõunal vaadatud: nahk, värv, turse, villid. Ka kõige väiksem “midagi on teisiti” väärib tähelepanu.

‍

Vastused diabeedijalgade sagedastele küsimustele

Kas võib kodus ise pediküüri teha? Ainult juhul, kui jalal pole haavandeid, haavu ega sissekasvanud küüsi või muid aktiivseid jalaprobleeme – siis võib ise teha pediküüri, mis piirdub küünte lõikamisega sirgelt ja naha õrna niisutamisega. Unusta teravad tööriistad ja kodused parandusnipid!

‍

Mis on ohutu jalakreem? Eelista apteegist, hüpoallergeenset, alkoholi- ja lõhnavaba kreemi, millel on märge “sobib diabeetikule”.

‍

Kuidas tegutseda, kui tekib vill või marrastus? Puhasta, kata õhku läbilaskva plaastriga ja jälgi märke. Kui haav ei parane 2–3 päevaga, pöördu arsti poole.

‍

Kui tihti külastada spetsialisti? Vähemalt kord aastas. Riskigruppides ja probleemide korral vajadusel palju tihemini.

‍

Kas võib kasutada jalavanne? Jah, lühidalt ja leige veega, aga mitte kuumalt ega keemilisi leotisi kasutades.

‍

Kui kiirelt on vaja arstiabi? Kohe, kui haav muutub mustjaks, varvas külmaks või tume-lillaks, tekib palavik või haav hakkab haisema!

‍

Kas diabeetikule sobivad salongihooldused? Jah, kui salongil on kogemus diabeetikutega ning töövahendid on korralikult steriliseeritud. Kinnita see enne broneerimist!

‍

Pidev suremistunne või imelik jalatunne? Räägi kindlasti perearstiga – närvikahjustuse varajane märkamine toob parima tulemuse!

‍

Hoolitse targalt: ole oma jalgade parim sõber!

Diabeetikuna on iga igapäevane jalakontroll sinu salajane kindlustus. See ei võta kaua aega, aga saad südamerahu: oled oma jalad hoolega kaitsnud. Jälgi teadlikult, hoia niiske nahk pehme ja küsi nõu igal murel – sa oled väärt, et elu oleks topeltmugav ja turvaline.

‍

Kui tundsid, et artiklist jäi midagi veel puudu või otsid jalaspetsialisti, kellega saaksid just oma olukorra läbi arutada, piilu ka SalonLife.com lehele. Salong või jalaspetsialist on vaid paari hiirekliki kaugusel ning aitab leida sulle sobivaima lahenduse või hoolduse, et su jalad oleksid võimalikult terved.

‍

Järgmises postituses võtame luubi alla, millised tooted tegelikult jalgade eest hoolitsevad ning kuidas neid vali(d)a. Ära maga maha – su jalad kindlasti tänavad sind selle eest!

‍

KORDAMISEKS! - Tee jalakontroll rutiinseks! - Väldi koduseid “isehoolduseid” – küsige asjatundjat! - Iga märgatav muutus vajab kiiret reageerimist. - Tervislikud jalad = rohkem vabadust igaks päevaks!

‍

Kas sul tekkis uusi mõtteid? Otsi edaspidi meie blogist hingematvaid nippe ja nipinimekirju või jaga artikkel sõbrale – eriti kui tead, et tema võiks sellest rohkemgi võita! Avastamiseks ja teenuse leidmiseks vaata ka Kõik Tallinna salongid ja leia just sulle sobiv spetsialist.

Allikad

Selle artikli faktiväited on üle kontrollitud järgmiste allikate põhjal.

  1. American Academy of Family Physicians
  2. PubMed Central

Artikkel on avaldatud:

Henry Paala

SalonLife

Henry Paala on SalonLife'i looja ja tegevjuht, kellel on varasemalt olnud ka oma ilusalong, kuid kes täna aitab igapäevaselt tuhandeid Eesti salonge ja ilutegijaid nii nõu kui ka jõuga.