Liigu sisu juurde

Meeste ilu ja hooldus

Habeme toitmine: Toiduained, mis toetavad tervislikku habemekasvu

Habeme toitmine: Toiduained, mis toetavad tervislikku habemekasvu

Oled sa kunagi peegli ees seisnud ja mõelnud, miks mõnel mehel põrkab habe nagu kevadine muru, samal ajal kui sinu oma kipub pigem põõsa moodi hõredalt välja venima? Või ehk oled turgutanud oma habet kõige vingemate õlide ja palsamitega, aga tunned ikka, et midagi jääb puudu? Sa pole sugugi üksi – paljud küsivad endalt: kas kuskil on mingi saladus, mis teeb habeme tõeliselt täidlaseks ja elujõuliseks?

‍

Tegelikult on olemas üks mõnevõrra salapärane, kuid ülimalt praktiline vastus: habeme toitmine seestpoolt ehk läbi sinu toidulaua. Jep, sa lugesid õigesti – parimad tulemused ei sünni ainult vannitoariiulil, vaid ka köögis!

‍

Miks pole vaid üks imeline pudel siiski piisav?

Kindlasti oled kuulnud jutte sellest, kuidas biotiin teeb karvateod, või et mingi konkreetne õli on justkui habemekasvu saladuse võti. Kuid midagi jääb alati õhku – kas ainult üksainus vitamiin või mõni toidulisand võiks päriselt kasvatada tiheda, lopsaka habeme? Tuleb välja, et õige vastus pole sugugi nii lihtne.

‍

Kõik su keha karvad (ja eriti just habe) on nagu kanged nõudjad: nad küsivad kindla regulaarsusega oma portsjonit vitamiine, mineraale, valke ja rasvu otse sinu vereringest, mitte ainult välispidiselt kreemipurgist. Kui toitumises on puudujääke, jäävad karvad justkui "näljaseks", mis võib väljenduda kiduras kasvus või hõredates piirkondades. Seega – toitumine paneb paika, kui kiiresti ja täidlaselt su habe kasvab, isegi kui su geenid on mängulauale kaasa andnud üsna head kaardid.

‍

Lihtne reegel: tugev habe algab sinu taldrikult. Pole vahet, kas oled täitsa algaja habemekasvataja või juba kogenud vuntsimeister, mõningad targad toidulised valikud võivad teha imelisi muutusi.

‍

Vitamiinid ja mineraalid – sinu habeme salajane töörühm

Astu korraks kujuteldavasse laborisse ja mõtle, kuidas su habe igal hetkel pisikeste “ehitajate” hoole all areneb. Sul on muidugi abi nendest "abilistest"; nende puudus võib mõnel juhul oluliselt mõjutada kasvu, ent pelgalt üheainsa vitamiini või mineraali imesid ei maksa loota. Siin on need tegijad, kel silma peal hoida:

  • Biotiin (B7): Habemekasvatajate superstaar! Biotiin paneb karva kasvama tugevamaks ja tihedamaks, sest toetab keratiini tootmist – see on justkui karva “betoon”. Leiad seda imeainet munast, maksast ja mandlitest.

‍

  • Tsink: Seisab tugevalt testosterooni tootmise ning juurenääpsu normaalse töö eest. Kui tsinki jääb väheseks, muutub kasv aeglaseks ning karv kipub hõrenema.

‍

  • Raud: Annab karvanääpsudele hapnikku – ilma rauata jääb kogu rajatis kehva varustuse tõttu pooleli.

‍

  • Omega-3 rasvhapped: Need aitavad nii nahka niisutada kui ka põletikku vähendada. Kui tahad pehmet, läikivat habet ja tervet nahka selle all, naudi lõhet, vikerforelli või pähkleid.

‍

  • Vitamiin D: Paneb testosterooni tootmisele veelgi vinti juurde ja toetab karvanääpsude tööd – eriti oluline siis, kui päike end harva näitab.

‍

  • Vitamiinid A, C ja E: Need kaitsevad karva oksüdatiivse stressi eest – pisike kilp, mis hoiab sudu, UV-kiirguse ja kehvade söögikordade mõjude eest.

‍

  • B-vitamiini kompleks (B3, B5, B12): Aitavad vereringel jõuda täpselt sinna, kuhu vaja, et kõik vajalikud ained ka karvanääpsudeni jõuaksid.

‍

  • Magneesium: Stressile vastupanuks ja normaalseks rakkude tööks – ka habemekasv vajab rahulikku närvisüsteemi.

‍

Siin võib juba tunda väikest elevust: kui hoiad neid “salajasi relvi” oma menüüs, annab su habe sulle üsna varsti märku parema kasvuga.

‍

Millised toidud on habemekasvu seisukohalt eriti “sõbralikud”?

Kui rääkida konkreetsest taldrikust, siis millised toiduained võiksid olla tõeliste habemete sõprade nimekirjas? Siin ei räägi me mingitest eksootilistest või kättesaamatutest ainetest, vaid asjadest, mille võiksid tegelikult igapäevaselt söögilauale tuua:

  • Munad – biotiini ja valgu pomm, mida võib panna nii omletti, salatisse kui võileiva peale.
  • Kala ja mereannid – lõhe, sardiinid, austrid ja teised lemmikud on täis Omega-3, tsinki ja D-vitamiini.
  • Pähklid ja seemned – mandlid, kõrvitsaseemned, päevalilleseemned: E-vitamiin, tsink ja magneesium ühes.
  • Liha ja maks – tagavad, et B12, raud ja tsink pole kunagi puudu.
  • Rohelised lehtköögiviljad – spinat, brokoli ning miks mitte ka lehtkapsas; siin on rauda, C- ja A-vitamiini.
  • Kaunviljad – oad, läätsed, kikerherned, eriti taimetoitlasele: valgud ja raud koos.
  • Avokaado ja oliiviõli – niisutavad nii nahka kui karva ning pakuvad kasulikke rasvu ja E-vitamiini.
  • Marjad ja tsitrused – C-vitamiini ja antioksüdantide rikkad maiused.
  • Täisteratooted – kaer, pruun riis, täisteraleib. B-vitamiinide allikas, mida nii lihtsalt ei märka, aga keha tänab sind!

‍

Kui vajad veidi motivatsiooni, siis teadmiseks, et üks muna võib anda sulle peaaegu kolmandiku päevasest biotiini vajadusest – pole paha järjekordsele hommikusöögile mõeldes!

‍

Otsid usaldusväärset juuksurit või barbrit Tallinnas? Tutvu juuksurite ja barberite pakkumistega Tallinnas SalonLife portaalis ja leia endale just see õige teenusepakkuja! Kui soovid lisaks häid nõuandeid habemeõlide ja palsamide valikul, siis tasub lugeda ka meie postitust Juukseõlid: Millised on parimad ja kuidas neid kasutada?.

‍

Habemekasvule võib salakavalalt “pidurit” tõmmata…

Kui tihti märkad, kuidas päeva lõpuks avastad oma ees tühja krõpsupaki või lonksad järele limonaadi? Maitsvad snäkid, aga habemekasvu seisukohalt mitte just parimad liitlased! Mõned harjumused töötavad lausa varjatult sinu vastu:

  • Kui menüüs käib sageli läbi liigne suhkur või töödeldud snäkk, teed iseendale karuteene: karvakasv pidurdub, hormoonid hakkavad kiiva kiskuma.
  • Alkohol ja liialdatud kofeiin kuivatavad nii karva kui nahka ning võivad viia kehast välja olulisi mineraale.
  • Suitsetamine vähendab hapniku jõudmist naha alla: tulemus on väsinud, hõre habe.
  • Populaarsed krahhidieedid ja “imekiire” kaalulangetamine: habemekasv vajab aega ja head toitumist, mitte järske piiranguid.
  • Vesi on elu: kui klaas on pidevalt pooltühi, kuivavad rakkudest esimesena just karvanääpsud.

‍

Kui nüüd natuke oma nädala menüüd analüüsid, leiad kindlasti mõne koha, kus võiks väikese muudatuse teha – juba varsti võid ka päriselus märgata paremat tulemust.

‍

Praktiline habememenüü, sest head plaanid algavad lihtsatest sammudest

Juba homme võid proovida midagi sellist:

Hommikuks: Munapuder avokaadoga, marju ja peotäis pähkleid ning kruus rohelist teed.

‍

Lõunaks: Lõhefilee värske spinati ja brokoli salatil, kõrvale täisterapita.

‍

Õhtuks: Veiselihast või kikerhernestest läätsesalat, lisaks mahe jogurt mandlitega.

‍

Kui vahepeal isu tekib: Kõrvitsaseemned või kerge kaera-banaani smuuti.

‍

Lihtne smuutiretsept: Blenderda banaan, peotäis spinatit, törts mandlipiima, lusikatäis chia-seemneid ning tilk sidrunimahla – ja su kehal (ja habemel!) on kõik vajalik kohe käepärast.

‍

Kui toitud taimsel baasil, on tähtis süüa piisavalt kaunvilju, pähkleid ja seemneid. Mõtle ka B12 ja D-vitamiini toidulisanditele – hoolitse selle eest, et vajadusel oleksid need menüüs olemas.

‍

Otsi oma linna parimat massöörti või kosmeetikut! Vaata lähemalt massaaži- ja näohoolduste teenuseid Tallinnas või kosmeetika teenuseid Tallinnas SalonLife portaalist, et oma habemele veelgi paremat hooldust pakkuda. Samuti tasub tutvuda meie artikliga Kuidas tuvastada ja lahendada peanaha probleeme?, sest terve peanahk on hea habemekasvu aluseks.

‍

Müüdid, lootused ja tegelik habemekasv

Kas üks vitamiin võib muuta kõike? Kahjuks mitte – keha töötab tervikuna, nagu orkester, ja üks pill ei tee tervet muusikat. Tasakaal terve menüü sees toob tegelikud tulemused, mitte üks õli purgist. Ja pea meeles: habemekasv reageerib muutustele aeglaselt! Esimesed tulemused võivad ilmuda kuu-kahe jooksul, vahel võtab see isegi pool aastat. Pole mõtet alla anda, kui muutust kohe ei näe.

‍

Kas taimetoitlus teeb habeme hõredaks? Õige planeeringuga saad kõik vajaliku ka taimetoidu ja toidulisandite abil kätte – võta vajadusel nõu toitumisspetsialistilt!

‍

Kas habet saab “üle toita”? Pigem mitte, kuid anna kehale kõike parajas koguses. Liialdamine võib mõnikord hoopis kahju teha: liiga palju A-vitamiini või rauda on kehale pigem koormaks.

‍

Ja kui sa ikka tunned, et lihvimata pärl ei hakka särama ka pärast menüü muutmist, siis soovitame nõu pidada arsti või dermatoloogiga – vahel võib põhjuseks olla muu tervisemure.

‍

Habemekasv – lihtsam ja põnevam, kui arvad!

Kogu see info võib tunduda alguses veidi palju, kuid tee esimene samm: lisa igapäevasele menüüle kvaliteetne valguallikas, joo julgelt vett ja vähenda töödeldud toite. Juba mõne nädala või kuu möödudes võid märgata positiivseid muutusi.

‍

Ja kui oled avastanud, et tahad oma uuele täidlasemale habemele ka profitasemel vormi anda, miks mitte piiluda SalonLife keskkonda. Seal ootavad sind kogenud barberid, kes aitavad habemekasvu saavutusele tõeliselt viimase lihvi lisada.

‍

Habemekasvatuse maailm on põnev ning iga väiksemgi muudatus toob uusi kogemusi. Kuid ära piirdu ainult sellega – su järgmine suur samm võib peituda järgmises blogiloos või hoopis sinu uues lemmik-barberis.

‍

Loe kindlasti ka järgmisi artikleid meie blogist või avasta kogu salongimaailm SalonLife.com portaalis – sest elujõuline habe algab just sinust, olgu täna kasvamas esimene karv või juba auväärne habemekroon!

Artikkel on avaldatud:

Henry Paala

SalonLife

Henry Paala on SalonLife'i looja ja tegevjuht, kellel on varasemalt olnud ka oma ilusalong, kuid kes täna aitab igapäevaselt tuhandeid Eesti salonge ja ilutegijaid nii nõu kui ka jõuga.